Soomes arutati välisministri tegevust seoses Süürias olevate soomlaste kodumaale toomisega (1)
Täna alustati Soome parlamendi põhiseaduskomisjonis välisminister Pekka Haavisto tegevuse käsitlemist seoses al-Holi põgenikelaagris olevate soomlaste kodumaale toomisega.
Täna kestis komisjoni istung kuus tundi ning kaugele ei jõutud. Järgmine kord koguneb põhiseaduskomisjon 6. märtsil ning senikaua oodatakse nii välisminister Haavistolt kui ka välisministeeriumi kantseleiülemalt Pasi Tuominenilt lisaselgitusi.
Põhiseaduskomisjoni esinaise Johanna Ojala-Niemelä sõnul on nii Haavisto kui Tuomineni nägemused täiesti erinevad. Ojala-Niemelä sõnul on komisjon veebruariks kinni pannud juba mitu kuupäeva, kuid otsuse teeb komisjon alles märtsis.
Põhiseaduskomisjon sai hommikul välisminister Haavistolt vastused al-Holis olevate soomlaste kodumaale toomise otsuste kohta. Erandliku protsessi käigus selgitatakse välja, kas Haavisto toimis nende otsuste tegemisel seaduste ning ministri ametikohustuste piirides.
Haavistot kuulati üle kahe tunni. Koosolekult lahkunud Haavisto ei kommenteerinud kohtumist, põhjendades seda komisjoni sooviga. Hiljem käis selgitusi jagamas Tuominen, kes on avalikkuses väitnud, et Haavisto mõjutas teda seadust rikkuma ning al-Holis olevate soomlaste kodumaale toomise ise ära otsustama.
Põhiseaduskomisjon saadab hiljem Haavisto ja konsulaarosakonna juhi Tuomineni tunnistused varem valitud põhiseadus- ja kriminaalõigusekspertidele, kes avaldavad hiljem oma arvamuse. Põhiseaduskomisjoni koosolekul osalesid ka riigiprokurör Raija Toiviainen ja abiriigiprokurör Jukka Rappe.
Al-Holi dokumentidest suur osa jätkuvalt salajased
Al-Holi laagris on kokku umbes 40 soomlast – kümmekond ema ja kolmkümmend last. Kurdide hallatavas põgenikelaagrisse on kokku kogutud ISISe võitlejate lähedased ning poliitikud on seal olevate laste olukorra pärast mures. Lisaks kohustavad ka rahvusvahelised lepingud Soomet kandma laste olukorra eest hoolt.
Seda, kuidas neid lapsi aidata, on välisministeeriumis käsitletud Haavisto juhtimisel. Asja on üritatud hoida avalikkuse eest varjatuna, tuues põhjenduseks inimeste isikuandmete kaitsmise ja turvalisusküsimused.
Kui avalikkusele hakkasid lekkima plaanid soomlaste kodumaale toomisest, võttis valitsus detsembris vastu seisukoha, et lapsed tuleks Süüriast tagasi tuua. Peale seda toodigi al-Holist Soome kaks last. Lahtiseks jäi aga see, mida teha laste emadega.
Suur osa juhtumiga seotud dokumente on hoitud salastatuna ning neid ei ole avalikustatud. Avalikustatud ei ole isegi valitsuse mitteametliku koosoleku ülestähendus, mida käsitleti meedias juba oktoobris.
Protsess võib päädida erikohtuga
Seaduse alusel võib ministri vastu esitada süüdistuse, kui minister on rikkunud ametikohustusi või tegutsenud muul viisil seadusevastaselt, kas tahtlikult või tahtmata. Haavisto juhtumi käsitlemine on erandlik.
«See on kõik väga harukordne,» sõnas Turu Ülikooli parlamendiuurimiskeskuse juhataja Markku Jokisipilä.
Põhiseaduskomisjon arutab seda küsimust ning esitab lõpuks oma arvamuse, kas Haavisto on toiminud seadusevastaselt või ei. Kui otsustatakse, et Haavisto siiski on tegutsenud seadusevastaselt, liigub asi edasi parlamenti, mistõttu ei ole põhiseaduskomisjoni arvamus siduv.
Kui parlamendi täisistungil otsustatakse esitada Haavisto vastu süüdistus, käsitletakse seda erikohtus, mis käsitleb valitsusliikmetele ja kõrgetele ametnikele esitatud süüdistusi. See erikohus on Soome ajaloos kogunenud vaid neli korda.
«Erikohtusse jõudmise korral on tegemist väga raske juhtumiga,» sõnas Jokisipilä. Haavisto olukord on aga turvaline, kuna nii põhiseaduskomisjonis kui ka parlamendis on koalitsioonierakondadel enamus.
Viimane kord pidas erikohus istungit aastal 1993. Tollal peeti kohust kaubandus- ja tööstusministriks olnud keskerakondlasest Kauko Juhantalo üle, kelle mõisteti aastane tingimisi vanglakaristus pistise võtmise eest. Juhantalo pidi lahkuma ka parlamendist, kuigi ta valiti sinna järgmiste valimistega tagasi. Ministriks ta enam aga ei naasnud.
Kõik juhtumid aga ei jõua erikohtu ette. Eelmisel kümnendil käsitleti nii keskerakondlasest Matti Vanhaneni kui ka koonderakondlasest Jyrki Kataineni tegevust, kuid parlament ei esitanud kummagi vastu süüdistust.