Putin lubas aastakõnes toetada sündimuse kasvu ja anda duumale suurema võimu (3)

Copy
Venemaa president Vladimir Putin esinemas aastakõnega Moskva Maneežis.
Venemaa president Vladimir Putin esinemas aastakõnega Moskva Maneežis. Foto: Maxim Shemetov/REUTERS/Scanpix

Vene president Vladimir Putin rõhutas Moskva Maneežis peetud aastakõnes, et Venemaa tähtsaim mure on sündimuse kahanemine ning lubas anda riigiduumale õiguse nimetada peaministrit.

Tänavust aastakõnet alustas Putin rõhutades, et inimesed ootavad oma elujärje paranemist, liikudes sealt edasi tema hinnangul Venemaa kõige pakilisema probleemi juurde – rahvastiku kahanemise küsimuseni.

«Me oleme sisenenud keerukasse, väga keerukasse demograafilisse faasi,» lausus Putin parlamendisaadikute ees. Tema sõnul toetas varasem poliitika iibe kasvu, kuid nüüd on viljakasse ikka jõudnud 1990. aastatel sündinud väikesed põlvkonnad, mis viib sündimuse langusesse.

«Inimesed on valmis võtma endale vastutuse selgete asjade eest ja teavad tihti paremini, mida, miks ja kuidas muuta midagi seal, kus nad elavad ja töötavad.»

President toonitas, et madal sissetulek on rahvastiku kasvu peamine takistus. Ta lubas, et valitsus annab lastega perekondadele täiendavaid toetusi: kolme- kuni seitsmeaastaste lastega väikese sissetulekuga peredele tuleb selle aasta 1. jaanuarist maksta igakuist toetust, algjärgus peaks see olema pool elatusmiinimumist, 2021. aastast tuleb see summa kahekordistada.

«Teen ettepaneku näha ette igakuised väljamaksed kolme- kuni seitsmeaastaste lastega väikese sissetulekuga perekondadele, kusjuures juba selle aasta 1. jaanuarist,» ütles ta föderaalkogule.

Riigipea selgitas, et tema ettepaneku kohaselt peavad raha saama pered, kelle sissetulek ei ületa üht elatusmiinimumi inimese kohta.

Tema sõnul tuleb kodanikel toetuse saamiseks esitada vaid avaldus ja tõend ametliku sissetuleku kohta. «Juhin tähelepanu: see protseduur tuleb teha kodanike jaoks võimalikult mugavaks ja lihtsaks, et nad saaks kõik vormistada tõketeta ja järjekorras seismata, soovitavalt eemalt vastavate riigiportaalide kaudu,» rõhutas president.

Putini kinnitusel peab valitsuse iga otsus, iga uus seadus, iga uus algatus olema kantud rahvuslikult kõige olulisemast mõttest – rahvaarvu loomuliku kasvu soodustamisest.

Venemaal on praegu umbes 147 miljonit inimest.

Inimestele rohkem vastutust

Putini kinnitusel on ühiskonnas märgata muutusteihalust ja võim vajab otsesuhtlust rahvaga.

«Tänaseks on meie ühiskonnas selgelt ilmnenud nõudmine muutuste järele. Inimesed tahavad arengut ja püüavad ise edeneda ametialaselt, teadmistes, heaolu saavutamises,» ütles Putin föderaalkogule.

Tema sõnul on inimesed valmis võtma endale vastutuse selgete asjade eest ja teavad tihti paremini, mida, miks ja kuidas muuta midagi seal, kus nad elavad ja töötavad – linnades, rajoonides, külades, kogu riigis.

Putin rõhutas, et esineb esimest korda föderaalkogule aasta alguses. «Peame kiiremini, asju edasi lükkamata lahendama suured sotsiaalsed, majanduslikud, tehnoloogilised ülesanded, mis riigi ees seisavad,» ütles president.

Venemaa president Vladimir Putin esinemas aastakõnega Moskva Maneežis.
Venemaa president Vladimir Putin esinemas aastakõnega Moskva Maneežis. Foto: MIKHAIL KLIMENTYEV/AFP/Scanpix

Ta ütles, et nende ülesannete sisu ja sihid peegelduvad riiklikes projektides, mille elluviimine nõuab riigijuhtimise valitsuse töö, kõigi võimutasandite uut kvaliteeti, otsesuhtlust kodanikkonnaga.

Vaja koostööd maailmasõja vältimiseks

Maailma julgeolekuolukorrast rääkides leidis Putin, et viis tuumariiki, ÜRO julgeolekunõukogu alalist liiget peavad alustama tööd maailmasõja vältimiseks.

«Peab näitama üles poliitilist tahet, tarkust, mehisust. Aeg nõuab meie ühise vastutuse teadvustamist ja tegelikke samme. Eeskuju peavad andma ÜRO asutajariigid. Nimelt viis tuumariiki kannavad erilist vastutust inimkonna püsimise ja stabiilse arengu eest,» sõnas Putin aastakõnes föderaalkogule.

«Viis riiki peavad alustama eelkõige maailmasõja eelduste kõrvaldamisest, töötama välja planeedil stabiilsuse tagamiseks uuenenud lähenemise, mis täiel määral arvestaks tänapäeva rahvusvaheliste suhete poliitilisi, majanduslikke ja sõjalisi külgi,» ütles ta.

Tema sõnul on Venemaa avatud koostöö tugevdamisele kõigi asjast huvitatud partneritega.

«Me ei ähvarda kedagi ega ürita oma tahet peale suruda. Seejuures tahan kõigile kinnitada: meie sammud riigi julgeoleku tagamisel tehti õigeaegselt ja piisaval määral,» väitis Putin föderaalkogule.

Venemaa töötab Putini sõnul välja uue põlvkonna relvi, mis tagavad riigi kaitsevõime aastakümneteks.

«Venemaa kaitsevõime on tagatud aastakümneteks. Ja siin ei tohi jääda loorberitele puhkama ja lasta end lõdvaks, vaid peame liikuma edasi, hoolikalt jälgima ja analüüsima, mis maailmas selles vallas toimub, töötama välja järgmise põlvkonna lahingukomplekse ja süsteeme. Täna nii me teemegi,» ütles Putin.

«Esimest korda kogu tuumaraketirelvastuse ajaloo jooksul – kaasa arvatud nõukogude aja ja uusima aja vältel – ei aja me kedagi taga,» ütles ta.

Putini sõnul tuleb muil maailma juhtivatel riikidel alles luua relvad, mis on Venemaal juba olemas.

Suurem roll parlamendile

Kuigi oma aastakõnes toonitas Putin, et riigil pole tarvis uut põhiseadust, kutsus ta siiski üles andma riigiduumale suuremat rolli peaministri ja tähtsamate ministrite nimetamisel, misjärel peaks president need kandidaadid heaks kiitma.

Tegemist oleks märkimisväärse liikumisega parlamentaarse süsteemi poole Venemaal.

Samas kinnitas Putin, et Venemaa peab jääma tugevaks presidentaalseks vabariigiks ning presidendil peab olema õigus vabastada ametist kubernere ja ministreid, samuti peab talle jääma kontroll sõjaväe ja julgeolekuasutuste üle.

Lisaks kutsus Putin üles viima konstitutsiooni sisse muudatusi, mis ütleks selgelt välja, et Venemaal on põhiseadus ülimuslik rahvusvaheliste seaduste suhtes. Viimast ettepanekut seostatakse asjaoluga, et Venemaa on järjepanu kaotanud kohtuasju, mis on viidud arutamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtu ette.

Putini sõnul muudavad tema parandusettepanekud oluliselt riigi poliitilist süsteemi ning täidesaatva, seadusandliku ja kohtuvõimu tegevust. 

«Seetõttu pean vajalikuks viia riigi kodanike seas läbi hääletus kogu riigi põhiseadusse ette pandud muudatuste paketi üle,» lausus Putin referendumi võimalikku kuupäeva täpsustamata. 

Juba 16. aastakõne

Aastakõne on üks kolmest suuremast Putini avalikust esinemisest aasta jooksul – lisaks vastab ta korra aastas rahva küsimustele ning kord aastast toimub hiiglaslik pressikonverents.

67-aastane Putin on hoidnud Venemaa poliitikat enda haardes kaks aastakümmet, olles presidendid või peaministri ametis alates 1999. aastast. 2018. aastal valiti Putin uuesti kuueaastaseks ametiajaks riigipeaks.

Aastakõnet föderatsiooniassamblee ees pidas Putin täna 16. korda.

Mullu kasutas Venemaa president oma 90 minutit kestnud kõnet Ameerika Ühendriikide hoiatamiseks Euroopasse keskmaa ballistiliste rakettide paigutamise eest. 2018. aastal keskendus Putin Venemaa relvaarsenali arendamisele ning tutvustas kuut uut tuumavõimekusega relva.

Tagasi üles