:format(webp)/nginx/o/2020/01/15/12872960t1hdf39.jpg)
Türgi kaudu on juba reisinud või kohe reisimas Liibüa lahinguväljadele toetama riigi ametlikku valitsust kokku 2000 Süüria mässuliste võitlejat, mis ähvardab Põhja-Aafrika riigis veelgi sügavamale sõjakaosesse paisata.
Türgi ekspordib Liibüa rindele vähemalt 2000 Süüria mässulist
Türgi nõustus juba läinud kuul toetama Liibüa ÜRO tunnustatud valituse peaministrit Fayez al-Sarraj’i, kes on mitu kuud pidanud lahinguid sõjapealik Khalifa Haftari vägede vastu.
Ankara võimud on toetanud Süüria opositsiooni selle võitluses riigi presidendi Bashar al-Assadiga Süüria sõja algusaegadest saadik ning abistanud neid isegi pärast seda, kui algne Vaba Süüria Armee lõhenes sisetülide ja islamistlike rühmituste kujunemise tõttu selle ridades. Nüüd kasutab Türgi Süüria mässulisi võitlejaid kurdide juhitud üksuste vastu.
Asjatundjad oletavad, et Süüria võitlejate Liibüasse saatmine võib aga tulla hoopis Tripoli valitsusele kahjuks, mis siis et nende sõjajõud tugevneb.
«Tegemist on Süüriast väga erineva olukorraga,» lausus International Crisis Groupi Liibüa küsimuste vanemanalüütik Claudia Gazzini The Guardianile. «Türgi-vastased meeleolud on juba niigi tugevad tulenevalt Ankara sekkumisest ning need võivad selle tulemusel kasvada, tulles kasuks Haftarile.»
Vähemalt neli süürlast on juba Liibüas surma saanud, mis siis et nende üksuste väitel langesid mehed võitluses kurdide juhitud vägedega Kirde-Süürias.
Türgi rahastusel tegutseva Süüria Rahvusliku Armee teise divisjoni 300 meest reisisid Süüriast välja Türgisse 24. detsembril ning veel 350 võitlejat 29. detsembril. Seejärel toimetati nad lennukiga Liibüa pealinna Tripolisse, kus nad on tegutsenud linna idaosa rindelõigul.
Veel 1350 Süüria võitlejat reisisid Türgisse 5. jaanuaril. Osa neist on juba viidud edasi Liibüasse, osa on endiselt väljaõppel Lõuna-Türgis. Lisaks kaalub Liibüasse reisimist hulk võitlejaid islamistlikust Shami Leegionist.
Ühe The Guardiani allikas sõnul pannakse Süüriast saabunud võitlejatest kokku divisjon, mis saab nime Liibüa vastupanuvõitleja Omar al-Mukhtari järgi, kes hukati 1931. aastal Itaalias ja sai populaarseks Süürias 2011. aastal Araabia kevade ajal.
Tasuks Türgi kodakondsus
Süüria võitlejad on allikate väitel sõlminud kuue kuu pikkused lepingud otse Liibüa ÜRO toetatud valitsusega ning neile makstakse kuus 2000 dollarit (1800 eurot), mida on märkimisväärselt rohkem, kui 450–550 Türgi liiri (70–85 eurot), mis nad teenivad Süürias Türgi heaks tegutsedes. Kõigile Liibüasse sõitnud võitlejatele on lubatud anda Türgi kodakondsus – boonus, millega Ankara on juba aastaid meelitanud võitlejaid enda teenistusse.
Türgi tasub vigastada saanud võitlejate raviarved ning vastutab hukkunute Süüriasse tagasi toimetamise eest. The Guardiani andmeil on vähemalt neli süürlast juba Liibüas surma saanud, mis siis et nende üksuste väitel langesid mehed võitluses kurdide juhitud vägedega Kirde-Süürias.
Läinud kuul ringles sotsiaalmeedias salvestis Süüria aktsendiga meestest, kes väitsid end olevat Tripolis ning videos lausus üks meestest: «Vaba Süüria Armee on Liibüas, et kaitsta islamit.» Teine hääl teatas: «Me vabastasime terve sõjaväelaagri Haftari vägedest.»
Salvestis tekitas küsimusi, kuidas Süüria mehed, kes ametlikult võitlevad endiselt al-Assadi vastu, olid sattunud Liibüasse.
Türgi ja Liibüa eitavad
Nii Ankara kui ka Tripoli on korduvalt lükanud tagasi väited, et Süüria võitlejad viibivad Liibüas, seda on eitanud ka Süüria Rahvuslik Armee. The Guardiani andmeil on nüüdseks Liibüas viibivatel süürlastel keelatud postitada sotsiaalmeediasse materjale, mis võivad viidata nende asukohale.
Türgi ise on saatnud seni Liibüasse vaid 35 nõuniku rollis sõjaväelast. Erinevalt mullu oktoobris Põhja-Süürias alanud operatsioon kurdi üksuste vastu pole Liibüas sekkumisele türklaste seas laialdast toetust.
Sõjapealik Haftari toetavad Egiptus, Prantsusmaa, Jordaania, Venemaa ja Araabia Ühendemiraadid. Peaminister al-Sarraj’i valitsuse seljatagant on liitlased peale Türgi sisuliselt kadunud, pärast seda kui Haftari kuulutas läinud kevadel oma kavatsust vallutada Tripoli.
Väidetavalt ei soovinud Liibüa valitsus esialgu Süüria üksuste saabumist Türgi sõdurite asemel, kuid leppis lahendusega, kui Haftari väed saavutasid edu pealetungis Tripolile.