Rasvatihaste tõttu pandi Lapimaal magama kümneid lehmi

Rasvatihane. Pilt on illustratiivne.

FOTO: ELMO RIIG/Scanpix

Rammusama toidu jahil rasvatihased tungisid Lapimaal kolme lauta ning nokkisid piimalehmade nisasid. Selle tagajärjel on magama pandud hulk viga saanud lehmi.

Rasvatihased on tekitanud suurt kahju vähemalt kolmes Lapimaa piimafarmis, kus nad lauta tungides nokkisid lehmade nisasid katki. Lehmad said seetõttu udarapõletiku ning paljud neist tuli magama panna. Ühes piimafarmis on kahju tõusnud 15 000 euroni.

Lindude piimalauta pääsemist ei takista miski, kuigi linnuvõrke on nii akende kui ka ventilatsiooniavade ees, sõnas Lapimaal Simos piimafarmi pidav Tuomo Leinonen. Tema sõnul on nad teinud kõik, et linnud lauta ei pääseks, kuid rasvatihane on kiire lind, kes suudab ka ukseavast kiiresti sisse pääseda, tõdes Leinonen.

Leinonen oli sunnitud oma piimafarmis magama panema seitse lehma. Tema Holsteini tõugu lehmad annavad aastas umbes 13 000 liitrit toodangut. Hiljuti pälvis ta Lapimaa aasta põllumehe tiitli. Iga surnud lehmaga kadus aga osa piimafarmi tõuaretusest. «Seda ei hüvita mingisugune raha,» sõnas Leinonen.

Seni lahendamata probleem

Rasvatihased on terroriseerinud ka teist Simos asuvat piimafarmi, mille perenaise Virpi Parpala sõnul pole 2006. aastal ehitatud farmis varem rasvatihastega probleemi olnud. Algul arvati, et linnud tulevad lauta sooja pärast. Hämmastusega avastas Parpala aga, et linnud nokivad hoopis lehmade nisasid verele. Tema laudas sai 15 lehma rasvatihaste tõttu udarapõletiku, neist viis tuli panna magama. Oma kahjusid pole Parpala veel kokku võtnud, kuid summad on tuhandetes eurodes. «Osa lehmadest olid parimad lüpsiloomad. Pidime tapamajja saatma täisjõus loomi.»

Ühes Lapimaa piimafarmis on rasvatihastega probleeme olnud juba kahel aastal. Lüpsirobotiga piimafarmi omanik arvas alguses, et udaraid on vigastanud lüpsimasin. Peagi selgus aga tegelik põhjus, kui ta nägi rasvatihast lehma udarat nokkimas. Selles laudas läks tapale samuti mitu lehma, lisaks läks ravimise ajal raisku 850 liitrit piima päevas, sest loomad said põletiku tõttu antibiootikume.

Udaratervisele spetsialiseerunud loomaarst Heidi Hiitiö on nende lugude pärast murelik – need on haruldased, kui mitte ebatavalised. 2016. aastal nokkisid rasvatihased Hausjärvel utte, kuid Hiitiö ei ole kuulnud, et ükski teine lind midagi sarnast teeks. Selliste juhtumite puhul ei aita tavalised lindude peletamismeetodid. «Peame koos mõtlema, kuidas me linnud sealt ära saame,» sõnas Hiitiö.

Tagasi üles