Biafra sõja koledused kummitavad Nigeeriat veel pool sajandit hiljemgi

Nigeeria armee sõdurid kodusõja ajal pärast Biafra vabariigi pealinna Enugu vallutamist.

FOTO: COLIN HAYNES / AFP / SCANPIX

Täna 50 aastat tagasi vaikisid relvad rohkem kui miljoni inimese elu nõudnud Nigeeria kodusõjas riigi keskvalitsuse ja sellest lahku löönud Biafra vabariigi vahel, kuid konflikti haavad veritsevad jätkuvalt ning üksjagu on neid, kes sooviks praegugi Nigeeria lõhenemist.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Suurem osa nigeerlasi tahaks kodusõda hea meelega unustada, kuid igbo rahvale, kes toona võitlesid iseseisva Biafra eest, on tegu nende enesemääramise seisukohast keskse sündmusega.

Pärast kahte riigipöördekatset ja neile järgnenud segadust naasis 1967. aastal umbes miljoni igbot tagakiusamise tõttu riigi põhajosast elama oma traditsioonilistele asualadele Kagu-Nigeerias.

Piirkonna sõjaväekuberner 33-aastane Emeka Odumegwu-Ojukwu süüdistas keskvõime igbode tõrjumises ja tuhandete inimeste tapmises ning kuulutas 30. mail 1967 välja sõltumatu Biafra vabariigi, meenutas BBC.

Biafra vabariigi sõjavangid ja tsiviilisikud föderaalvalitsuse rajatud Nakurdi laagris eraldumismeelse provintis lühiajalises palinnas Enugus pärast seda, kui Nigeeria keskvalitsuse üksused selle 1967. aasta sügisel vallutasid.

FOTO: COLIN HAYNES / AFP / SCANPIX

Nigeeria föderaalvalitsus sellega ei leppinud ning eraldusmeelse provintis enda rüppe tagasitoomiseks alustasid keskvõimud lõpuks 30 kuud kestnud verist sõda.

Tagasi üles