Venemaa valitsus astus tagasi

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev teatas tagasiastumisest.

FOTO: Vyacheslav Prokofyev / TASS / Scanpix

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev edastas oma valitsuse nimel president Valdimir Putinile tagasiastumisavalduse.

Medvedev teatas tagasiastumisest peatselt pärast Putini kõnet, milles president tegi mitu põhiseadusreformi ettepanekut.

Peaministri sõnul muudavad ettepanekud riigi võimutasakaalu märgatavalt. «Selles kontekstis on ilmne, et meie valitsusena peaksime andma meie riigi presidendile võimaluse teha selleks kõik vajalikud otsused,» lausus Medvedev.

Medvedev lisas, et edasised otsused valitsuse personali kohta teeb president.

Interfaxi andmeil on Putin andnud ametist lahkuvale valitsusele korralduse täita oma kohuseid seni, kuni uus valitsus on ametis.

Putin tegi ettepaneku nimetada uueks peaministriks praeguse Vene maksuameti juhi Mihhail Mišustini. 53-aastane Mišustin on võrdlemisi vähetuntud isik, kes on juhtinud maksuametit 2010. aastast.

«President Vladimir Putin pidas töökohtumise Mihhail Mišustiniga ja kutsus teda peaministri kohale. Ta esitas Mišustini kandidatuuri peaministri kohale riigiduumale arutamiseks,» vahendab Interfax Kremli pressiteenistust.

Duuma hääletab Mišustini üle ühe nädala jooksul. Õiglase Venemaa juht Sergei Mironov on teatanud, et toetab Mišustini kandidatuuri.

Peaministri ametist lahkumine paistis tulevat valitsusliikmetele üllatusena. «Keegi ei teadnud sellest,» vahendab The Bell ühe ministri kommentaari. «Nad kutsusid meid kokku ja teatasid sellest alles nüüd.»

President Vladimir Putin otsustas kehtestada Venemaa Julgeolekunõukogu aseesimehe ametikoha ja pakkuda seda Dmitri Medvedevile. Julgeolekunõukogu esimees on Putin ise. Nõukogusse kuulub ka 11 alalist liiget, sealhulgas nõukogu sekretär, kelleks praegu on Nikolai Patrušev.

Spekuleeritakse selle üle, kas Medvedevi seisukohast on tegu ametikõrgenduse või astme langetamisega. Föderatsiooninõukogu rahvusvahelise komitee esimene asetäitja Vladimir Džabarov märkis kanalile 360tv.ru: «See on kõrgem ametikoht. Arvestades, et riigipea on Julgeolekunõukogu esimees, on see tegelikult asepresidendi ametikoht.»

Venemaa president Vladimir Putin (vasakul) ja peaminister Dmitri Medvedev täna enne kohtumist valitsuse liikmetega.

FOTO: Dmitry Astakhov / POOL / TASS / Scanpix

Putini sõnul on ta valitsuskabineti tööga rahul ja ta tänas Medvedevit tema panuse eest.

«Tahan väljendada rahulolu saavutatud tulemuste pärast,» lisas president ministritega kohtudes. «Kõike ära ei tehtud, kuid kõik ei teostu täielikult iial,» lausus ta agentuuri Tass vahendusel.

Poliitikaanalüütik Gleb Pavlovski leiab, et valitsuse tagasiastumine võis olla juba eelnevalt välja mõeldud plaan, vahendab Novaja Gazeta Pavlovski mõtet.

Samal ajal teatas Tšetšeenia juht Ramzan Kadõrov tagasiastumisest «ajutise töövõimetuse» tõttu. Tema asetäitjaks on nimetatud vabariigi peaminister Muslim Hutšiev.

«Usaldan Tšetšeenia vabariigi juhi kohustused ajutise töövõimetuse korral Tšetšeenia Vabariigi valitsuse esimehele Muslim Magomedovitšile alates 13. jaanuarist 2020,» teatas Kadõrov.

Tšetšeenia juht allkirjastas sama määruse 2019. aasta veebruaris, kui ta läks puhkusele. Meedias märgitakse, et Kadõrov kasutab haiguslehel või puhkusel viibimiseks traditsiooniliselt väljendit «ajutine puue».

Samal ajal hoitakse aktiivsust Kadõrovi kontodel sotsiaalvõrgustikes – näiteks ilmusid kommentaarid Putini kõne kohta, milles Kadõrov tänas Venemaad toetuse eest.

Ettepanek laiendada duuma volitusi

Vene president Vladimir Putin tegi varem täna oma aastakõnes ettepaneku korraldada referendum põhiseaduse muutmiseks, et suurendada parlamendi volitusi, kuid säilitada samas tugev presidentaalne süsteem.

Putini sõnul muudavad tema parandusettepanekud oluliselt riigi poliitilist süsteemi ning täidesaatva, seadusandliku ja kohtuvõimu tegevust. 

«Seetõttu pean vajalikuks viia riigi kodanike seas läbi hääletus kogu riigi põhiseadusse ette pandud muudatuste paketi üle,» lausus Putin referendumi võimalikku kuupäeva täpsustamata. 

Ta lisas, et arutusele tulevad muudatused ei puuduta siiski põhiseaduse aluseid, mis tähendab, et parlament võib need kinnitada kehtiva protseduuri raames.

«Me suudame ehitada tugeva ja eduka Venemaa üksnes avalikku arvamust austades,» ütles Venemaa riigipea. «Üheskoos teeme kindlasti elu paremaks.»

Putin kutsus suurendama parlamendi võimu, tehes seadusandjad vastutavaks peaministri ja ministrite valimise eest. Tema sõnul tuleks suurendada ka kuberneride rolli ja kõrgete õiguskaitseametnike nimetamisel hakatakse konsulteerima rahvaesindajatega.

Kuid Venemaa peab säilitama senise presidentaalse süsteemi. «Venemaa peab jääma tugevaks presidentaalseks vabariigiks,» ütles Putin. 

President pani seejuures ette nõuda põhiseaduses presidendikandidaadilt vähemalt 25 aastast elamist Venemaal ja võõrkodakondsuse puudumist.

Ta pakkus, et sätet, mis lubab presidendile kahte järjestikust ametiaega, võiks muuta, kuid ei täpsustanud, kuidas. Detsembris märkis Putin, et toetab sõna «järjestikust» eemaldamist sellest sättest. 

Lisaks leidis Putin, et rahvusvaheliste seaduste ja lepingute nõuded võiksid Venemaal kehtida ainult sel määral, kui need ei lähe vastuollu selle põhiseadusega.

«Arvan, et on tulnud aeg muuta mõningaid põhiseaduse sätteid, mis tagavad Venemaa põhiseaduse prioriteetsuse meie õigusruumis,» ütles ta.

Mis sisaldub veel võimalikus põhiseadusmuudatuses?

Ajaleht Kommersant võttis kokku Putini ettepanekud, mida ta tahab rahvahääletusega põhiseadusesse kanda. Põhiettepanekud olid järgnevad:

  • Rahvusvaheliste seaduste ja lepingute nõuded kehtivad Venemaal ainult sel määral, kui need ei lähe vastuollu selle põhiseadusega.
  • Riigiduuma saab õiguse nimetada ametisse peaminister, asepeaministrid ja föderaalministrid. Presidendile jääb õigus peaminister ametist vabastada.
  • Julgeoleku jaoks tähtsad ametikandjad, näiteks ministrid, kohtunikud ja regioonide juhid, ei tohi omada võõrriigi kodakondsust ega elamisluba.
  • Venemaa presidendi kandidaat peab olema elanud Venemaal vähemalt 25 aastat ja ei tohi omada võõrriigi kodakondsust ega elamisluba.
  • Föderatsiooninõukogu saab õiguse teha presidendile ettepaneku tagandada föderaalkohtunikke, see saab mõnel puhul õiguse tagandada presidendi ettepanekul põhiseadus- ja ülemkohtu kohtunikke.
  • President peab kooskõlastama jõuametkondade juhid föderatsiooninõukoguga.
  • Miinimumpalk ei tohi olla elatusmiinimumist väiksem.
  • Pensioneid tuleb korrapäraselt indekseerida.
  • Suurendatakse kuberneride ja riiginõukogu rolli.
  • Suurendatakse põhiseaduskohtu rolli.

Spekulatsioonid Putini tuleviku üle

Venemaa muutis rahvahääletusega põhiseadust viimati 1993. aastal. Tollal oli võimul Putini eelkäija Boriss Jeltsin.

Samm vallandab tõenäoliselt spekulatsioonid Putini poliitilise tuleviku üle pärast 20 võimuaastat. Kremli liider oma plaanidest pärast ametiaja lõppu 2024. aastal ei rääkinud.

Põhiseaduse muutmise jutt tuleb enne 2021. aasta parlamendivalimisi ning olukorras, kus võimupartei Ühtne Venemaa toetus üha langeb.

Paet: valitsuse vahetamist on vaja Ühtse Venemaa toetuse tõstmiseks

Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus vabastada ametist peaminister Dmitri Medvedev ja tema valitsus on ootamatu seetõttu, et üle kümne aasta pole midagi sellist juhtunud. Ehk Putin on tegutsenud koos Medvedeviga ja korra lihtsalt presidendi ja peaministri ametid omavahel vahetanud.

Samas on valitsuse tagandamises siiski tugev poliitiline loogika. Nimelt on võimupartei Ühtse Venemaa toetus languses, järgmisel aastal tulevad taas parlamendivalimised ning tunnetuslikult vajab riigijuhtimine värskendust ja muudatusi. Seda eriti olukorras, kus Putin ise soovib riigi juhtimist jätkata ning samas on rahulolematus nii mõnegi majandusliku ja sotsiaalse teemaga liiga suureks kujunenud.

Seega osaliselt auru väljalaskmiseks ja uuenduste näitamiseks sobib peaministri ja valitsuse väljavahetamine hästi. Lootuses muidugi, et toetus valitsusele ja Ühtsele Venemaale sellest sammust ka kasvab.

Olemuslikke muutusi Venemaa poliitikas valitsusevahetus siiski ilmselt kaasa ei too, sest suur võimutäius ja tegelik otsuste tegemine on presidendi käes. Ja nagu president Putin täna ka teatas, siis tugev presidentaalne võim Venemaal jätkub.

Seega on tänane samm Vene valitsuse uuendamisel tehtud peamiselt värskenduse ning sellest tuleneva toetuse kasvu ja uue poliitilise krediidi lootuses.

Kindlasti on huvitav, kes on uus Vene peaminister ning kas ja kes säilitavad kohad valitsuses. Näiteks, kas peaaegu 16 aastat Vene välisminister olnud Sergei Lavrov jätkab ka uues valitsuses ning milline on kaitseminister Sergei Šoigu tulevik, keda on aeg-ajalt peetud ka võimalikuks Putini järglaseks võimu tipus.

Suured ja olemuslikud muutused ja otsused tulevad tänasel Venemaal siiski presidendilt. Valitsus peab vaatama, et need saaksid võimalikult hästi ellu viidud ja nii, et avalik toetus ei kukuks alla kriitilise piiri.

Tagasi üles