iDeal kampaania

Eksperdid: IS tõrjus Al-Qaeda Saheli ohtlikuima rühmituse kohalt

Nigeri sõdur valvamas pealinnas Niameys haudu, milles lebavad sõdurid said surma detsembris toimunud džihadistide rünnakus.

FOTO: Boureima HAMA / AFP / Scanpix

Äärmusrühmitus Islamiriik (IS) on viimastel kuudel Aafrika Saheli riikides korraldatud rünnakute tõttu tõrjunud piirkonna ohtlikuima rühmituse kohalt terrorivõrgustiku Al-Qaeda ja võtnud esikoha endale, arvavad eksperdid.

Saheli vaevab 2012. aastast islamistide sõjategevus, mis algas Malist, kuid levis Nigerisse ja Burkina Fasosse. 

Kuni hiljutise ajani olid rünnakute esirinnas rühmitused, mis võitlesid Al-Qaeda lipu all. Nüüd on nende positsiooni üle võtnud üks Islamiriigi haru. 

«Prioriteediks on Suur-Sahara Islamiriik (ISGS),» ütles Prantsuse president Emmanuel Macron esmaspäeval tippkohtumisel viie Saheli liitlasriigi Tšaadi, Burkina Faso, Mali, Mauritaania ja Nigeriga. 

«(ISGS) on tõusnud esile meie peamise vaenlasena, kelle vastu me peaksime on võitluse suunama», ütles Burkina Faso president Roch Marc Christian Kaboré Facebookis tehtud avalduses. 

«Kõik on tõenäoliselt ISGS-i alahinnanud,» ütles Burkina Faso uurija Mahamoudou Savadogo mõttekojast CERADD. «Selle võim on palju kasvanud.»

ISGS-i tõus

ISGS-i esimene tähelepanu äratanud rünnak korraldati Tongo Tongo külas Nigeri lähistel 2017. aastal. Selles hukkus neli USA eriväelast ja neli Nigeri sõdurit. Rühmitust juhib Adnan Abu Walid al-Sahraoui, kes alustas oma ülestõusu Lääne-Sahara iseseisvumist Marokost taotleva Polisario Rinde ridades. 

Seejärel sai temast islamistide rühmituse Ühtsuse ja Püha Sõja eest Lääne-Aafrikas (MUJAO) liider, mis ühines teise grupiga ja moodustas relvarühmituse Al-Mourabitoun. Tema juhitud võitlejad lõid grupist lahku ning vandusid truudust Islamiriigile, mis tunnustas seda 2016. aastal. 

ISGS asus siis 2018. aastani looma endale soodsat pinnast. Muu hulgas värbas rühmitus liikmeid ja kogus vahendeid Burkina Faso, Mali ja Nigeri piirialal. Aastal 2019 said nad oma ettevalmistustega ühele poole, lausus Savadogo.

Hukkunute arv kasvab

Novembris nõudsid kaks lahingut Malis Tabankortis ja Indelimanes 92 sõduri elu. Detsembris hukkus 42 inimest Burkina Fasos Arbindas ja 71 inimest Nigeris Inateses.

IS võttis teisipäeval vastutuse ka Nigeri lääneosas asuvale armeebaasile 9. jaanuaril korraldatud rünnaku eest, milles hukkus 89 sõjaväelast.

ÜRO andmetel sai eelmisel aastal sai Burkina Fasos, Malis ja Nigeris džihadistide rünnakutes surma 4000 inimest.

Kaitseekspertide sõnul kasutab ISGS rünnakutes sama taktikat. 

Tavaliselt võtab ta sihikule eraldatud piirkonnas asuvat sõjaväebaasi, mida ründavad kümned mootorratastel saabuvad džihadistid. Nad lõikavad ära baasi sideühenduse, ründavad baasi miinipildujatega ja tapavad võimalikult palju sõdureid. Seejärel taandutakse enne armee lisavägede saabumist. 

Viimased rünnakud on näidanud, et grupp suudab organiseerida suuri rünnakuid, ütles üks Prantsuse sõjaväeallikas. 

Ühe Mali julgeolekuallika sõnul palkavad džihadistid oma rünnakuteks palgasõdureid. ISGS-i enda tuumik on ilmselt 200–300 liiget, väidavad spetsialistid.

ISGS saab tehnilist abi Islamiriigi Lääne-Aafrika Provintsilt (ISWAP), ütles pseudonüümi kasutav analüütik Matteo Puxton. IS-i propagandakanalite väitel kuulub ISGS alates 2019. keskpaigast ISWAP-i. 

ISWAP-il on ka fraktsioon Nigeeria islamiäärmuslikus Boko Haramis. 

IS-i mõjuvõimu kasv on ka seotud sellega, et see lubab endaga liitunud relvarühmitustele palju autonoomiat, sõnas Rahvusvahelise Kriisigrupi (ICG) Saheli projekti juht Jean-Hervé Jezequel.

Tagasi üles