Soomlased toodavad üha rohkem jäätmeid

Pilt on illustratiivne.

FOTO: Margus Ansu/Scanpix

Soome statistikaamet avaldas täna 2018. aasta jäätmeandmed, kust selgus, et soomlaste tekitatud jäätmete kogus kasvas võrreldes 2017. aastaga ligi 230 000 tonni ehk kaheksa protsenti.

«Sellist kasvu ei ole varem olnud», sõnas statistikaameti peaarhivaar Heidi Pirtonen.

Ühiskonna tekitatud jäätmeteks loetakse majapidamises tekkivaid jäätmeid, neid teenindavate kaupluste ja teenuste jäätmeid ning tööstust toetavate ettevõtete ehk näiteks sööklate jäätmed. Jäätmetekoguste suurenemine ei ole tingitud elanike hulgast, tõusnud on ühe inimese tekitatavate jäätmete kogus.

Eelmisel kümnendil tekitas iga soomlane keskmiselt 500 kilo jäätmeid aastas, kuid 2018. aastal kasvas see 550 kiloni inimese kohta. Jäätmeid pole ka paremini sorteeritud ning kasvanud on segajäätmete hulk. Segajäätmeid toodeti umbes 1,5 miljonit tonni, üle 20 protsendi rohkem kui 2017. aastal.

Selline kasvu tõlgendamine ei ole siiski täiesti selge, sõnas Pirtonen. Segajäätmete hulka võidi lugeda varem muude kategooriate jäätmeid.

Jäätmete hulga kogukasv on siiski ilmselge. «Jäätmete kogukasvu ei või selgitada mingisuguse kategoriseerimisveaga,» kinnitas Pirtonen. «Tootjatelt kogutud andmetest selgub, et ka pakendite hulk on kasvanud.»

Värskeimad jäätmeandmed pärinevad 2018. aastast, kuna statistikamet peab andma eri pooltele aega ettekannete tegemiseks ja andmete analüüsimiseks. Pirtonen ei julge anda hinnangut, kas jäätmemäär eelmisel aastal kasvas, kuid ta ei ole väga lootusrikas.

Puu- ja plastmaterjali sorteeriti rohkem, kuid enim kogutakse Soomes paberit, kartongi ja biojäätmeid. Papist pakendite sorteerimist on kasvatanud internetipoodidest tellitavate saadetiste pakendid.

Prügimäele ei viida enam üldse prügi, kui mitte arvestada teatud erijuhtumeid. Suur osa jäätmetest, umbes 57 protsenti, põletatakse ja kasutatakse energiaks, sõnas Pirtonen. Sellest aga ei piisa, kuna Soome on juba sel aastal seadusega kohustatud saatma taasringlusesse vähemalt poole tekkivast prügist. See on raske ning kohati võimatu ülesanne.

«Minu arvamusel oleks asja parandamiseks kohe vaja teha midagi konkreetset. Õigemini oleksime juba pidanud tegema.»

Tagasi üles