iDeal kampaania

Putin juhatas sisse muudatused Venemaa võimuladvikus

Venemaa president Vladimir Putin juhatas kolmapäeval sisse muudatused Venemaa juhtkonnas.

FOTO: CHINE NOUVELLE/SIPA/CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix Baltics

Venemaa president Vladimir Putin juhatas kolmapäeval sisse muudatused Venemaa juhtkonnas ning käis välja põhiseadusmuudatused, mis võivad ta võimul hoida kõvasti pärast tema 2024. aastal lõppevat ametiaega.

Sündmusterohke päev algas Putini aastakõnega, kus ta käis välja parlamendi volitusi suurendavad põhiseadusmuudatused. Peatselt pärast kõnet teatas peaminister Dmitri Medvedev valitsuse tagasiastumisest, kuid Putin otsustas ta ikkagi hoida Kremli juhtkonnas ning pakkus talle julgeolekunõukogu vastloodud aseesimehe kohta.

Võimuladviku ümbermängimine pani kihama kogu Venemaa poliitilise eliidi, kes üritavad välja nuputada Putini kavatsusi ning kes uude valitsusse saab.

Putini välja pakutud põhiseadusreform vihjab, et ta üritab luua endale uut kohta, kust ta saaks riiki edasi juhtida pärast oma presidendiaja lõppu. Samas ei ütle reformipakett seda, mis teed täpselt Putin võimul püsimiseks käia kavatseb.

67-aastane endine KGB agent, kes on juhtinud Venemaad üle 20 aasta, hoiab sageli oma kavatsuse salajas viimase hetkeni.

Venemaa tuntuim opositsioonijuht Aleksei Navalnõi ütles Twitteris, et tema arvates näitas Putini kõne selget soovi püsida lõpliku otsuste langetajana ka pärast presidendiameti mahapanemist.

«Putini ja tema režiimi ainus eesmärk on püsida võimul elu lõpuni, võtta kogu riik oma isiklikuks varaks ning kahmata rikkust nii talle endale kui oma sõpradele,» lausus Navalnõi.

Võimukese nihkub

Kreml teatas hiljem, et Putin valis kaheksa aastat peaminister olnud Medvedevi asemele maksuameti juhi Mihhail Mišustini. Ta vajab ametisse saamiseks veel parlamendi toetust, kuid see on kindel.

Pärast Putini esimese kahe ametiaja lõppu 2008. aastal asus ta täitma presidendi kohta, kuigi tegelik võim püsis peaministriks saanud Putini kätes. Medvedevi käe all suurendati presidendi ametiaja pikkus neljalt aastalt kuuele. Neli aastat hiljem, 2012. aastal, vahetasid Medvedev ja Putin taas kohad.

Venemaa president Vladimir Putin ja peaminister Medvedev seisavad saalis enne valitsuse liikmetega kohtumist. 15.01.2020.

FOTO: DMITRY ASTAKHOV/AFP/Scanpix Baltics

Kolmapäeval telepildis edastatud avalduses ütles Medvedev, et ta peab Putini välja käidud põhiseadusmuudatuste ettepanekute taustal peaministri kohast loobuma.

Putin tahab anda põhiseadusmuudatustega parlamendisaadikutele taas õiguse nimetada ametisse peaministreid ja ministreid. Praegu on mõlemad presidendi otsustada.

«See suurendab parlamendi ja parlamendierakondade rolli ning peaministri ja kõikide valitsuse liikmete võimutäiust ja sõltumatust,» lausus Putin tippametnikele ja parlamendisaadikutele.

Samaaegselt argumenteeris Putin, et Venemaa ei jääks parlamentaarses süsteemis stabiilseks. Presidendile peab jääma õigus vabastada ametist peaminister ja ministrid ning nimetada ametisse kaitse- ja julgeolekujuhid. Lisaks peab ta püsima Venemaa sõjaväe ja korrakaitseametite juht, ütles Putin.

Putin rõhutas veel, et põhiseadusmuudatused tuleb panna rahvahääletusele.

Kuhu edasi?

Putin on püsinud võimul kauem kui ükski teine Vene või Nõukogude Liidu liider pärast Jossif Stalinit, kes juhtis riiki 1924. aastast kuni surmani 1953. aastal. Kehtiva seaduse järgi peab Putin ametist lahkuma 2024. aastal, kui tema ametiaeg lõppeb.

Vaatlejad spekuleerisid, et Putin võib hakata võimul püsimiseks peaministriks pärast parlamendi ja valitsuse võimutäiuse suurendamist presidendi oma arvelt.

Poliitikavaatleja Dmitri Oreškini sõnul näitas Putini kõne selgelt, et ta kaalub peaministriks hakkamist.

«Putin edendab ideed hoida oma autoriteedist kinni võimsama ja mõjukama peaministrina, samas kui presidendist saab midagi dekoratiivsemat,» ütles Oreškin.

Putin ütles pöördumises, et põhiseadus peab täpsustama ka piirkondlikest kuberneridest ja föderaaltasandi tippametnikest koosneva riiginõukogu võimutäiuse.

Mõttekoja Carnegie Moscow Center analüütiku Tatjana Stanovaja sõnul näib, et Putin võib üritada jätkata nööride tõmbamist riiginõukogu juhina ning võib uude positsiooni edasi minna enne ametiaja lõppu.

«Praegu näib vägagi sedasi, et Putin valmistub presidenditoolilt lahkuma, toimugu see siis 2024. aastal või varemgi. Ja ta üritab luua turvamehhanismi oma järeltulijale juhuks, kui peaks tekkima konflikt,» kirjutas ta Facebookis.

«Näib, nagu Putin loodab riiginõukogu juhiks saamisele. See (nõukogu) saab võimu juurde ning sellest saab võtmetähtis otsuste langetamise platvorm, kuhu annavad sisendit presidendi kantselei, valitsus ja kubernerid.»

Teiste võimaluste seas on ühinemine kõrvalasuva Valgevenega, mis looks liitriigi etteotsa uue juhikoha. Selle võimaluse on Valgevene president Aleksandr Lukašenko aga tagasi lükanud.

Poliitikavaatleja Kirill Rogovi sõnul kavatseb Putin võimul püsida, kuid jagada võimu laiali valitsuse eri harude vahel.

«Selline Hiinale sarnanev mudel lubaks Putinil püsida juhikohal määramata aeg ning samaaegselt innustada rivaalitsemist tema võimalike järeltulijate vahel,» ütles Rogov.

2017. aastal lasi Hiina liider Xi Jinping tühistada tema ametiaegadele kehtivad piirangud. See lubab tal sisuliselt püsida võimul kogu elu. Putin aga näib eelistavat võimul püsimiseks peenemaid vahendeid.

Mineviku varjud

Kuigi Medvedevi ametiajal oli Putin tegelikult see, kes asju otsustas, siis polnud ta kõikide Medvedevi otsustega rahul. Eriti häirib teda Medvedevi otsus näidata 2011. aastal rohelist tuld lääneriikide õhukampaaniale, mis päädis riigi kauaaegse diktaatori Muammar Gaddafi surmaga.

Medvedevi otsus lahkuda ametiaja lõpus presidendi kohalt ning anda see tagasi Putinile läitis 2011.–2012. aastal Moskvas tohutud protestid, millest kujunes Kremlile tõsine väljakutse. Mõned Putini lähikondlased kahtlustasid Medvedevi abisid protestidele kaasaaitamises.

Oma aastakõnes rõhutas Putin vajadust muuta põhiseadust selliselt, et see oleks rahvusvahelisest õigusest selgelt tähtsam.

«Rahvusvahelise õiguse, lepingute ja rahvusvaheliste kehandite otsused saavad olla Venemaa alal kehtivad vaid niikaua, kuniks nad ei piira inimõigusi ega vabadusi ega ole vastuolus põhiseadusega,» lausus ta.

Lisaks ütles ta, et põhiseadust tuleb muuta selliselt, et välisriigi kodakondsuse või elamisloaga inimesed ei saa olla kõrgetes riigiametites.

Putin tõotas ka innustada elanikkonna kasvu. Selleks pakkus ta lisatoetusi lastega peredele.

Tema sõnul on Venemaa jätkuvalt avatud koostööks kõikide riikidega ning kavatseb hoida tugevat kaitsevõimet võimalike ohtude heidutamiseks.

«Esmakordselt ajaloos ei ürita me kellelegi järgi jõuda,» lausus Putin. «Vastupidi – teised juhtivad riigid pole veel välja arendanud relvi, mis Venemaal on juba olemas.»

Tagasi üles