Põud ja kuumus võivad seada Uus-Meremaa sümboli kiivi väljasuremisohtu

Kui veel sajand tagasi oli Uus-Meremaal miljoneid kiivisid, on praeguseks alles jäänud 68 000 lennuvõimetu linnuliigi esindajat. Foto: Frans Lanting / picture alliance / Scanpix

Uus-Meremaa kuulus linnuliik kiivi on sattunud ohtu, kuna riigi põhjaosa kurnav põud on jätnud lennuvõimetud sulelised veepuudusesse ning looduskaitsjate hinnangul võivad kiivitibud varsti massiliselt surema hakata.

Saareriigis elab kokku 68 000 kiivit, kuid lindude arvukus kahaneb igal aastal kahe protsendi võrra. Veel sajand tagasi elas Uus-Meremaal miljoneid kiivisid, kuid koerte, kasside, opossumite, kärpide ja rottide rünnakud on toonud kaasa lindude populatsiooni järsu kahanemise.

Rekordiliselt kuumad suved ähvardavad nüüd veelgi kiividele liiga teha, kuna tihe sulestik muudab nad kõrgele temperatuurile äärmiselt tundlikuks, vahendas The Guardian.

Kõrbenud taimestik ja kuivale jäänud või roiskuvad veekogud Uus-Meremaa kõige põhjapoolsemas provintsis, Aucklandist umbes 170 kaugusele põhja jäävas Northlandi piirkonnas on jätnud kiivid ränka veepuudusesse, mis omakorda takistab lindudel normaalselt ümbruses orienteerumist ning seab nad tavalisest suuremasse ohtu langeda rünnaku ohvriks.

Eksperdi sõnul on ebatavaline, et kiivid tulevad metsast välja, sest tavaliselt saavad nad kogu vajaliku vee kätte selgrootutest, keda nad söövad.

Whangārei linnas, kus on tänavu suvel sadanud rekordiliselt vähe vihma, on looduskaitsjad palunud inimestel jätta õue vett lindudele, kes meeleheites tulevad põõsastikust välja janu kustutama ja toitu otsima.

Öised vee- ja toiduotsingud muudavad lennuvõimetud linnud aga haavatavaks kiskjate rünnakutele ning seavad nad ohtu liikluses. Suunataju kaotanud linnud on jäänud lõksu ka avamaale, kus päikesetõusu järel teeb neile liiga kuumus.

Eriti suures ohus on kiivitibud, sest lindude pesitsusaeg on langenud kokku kõige kuumema perioodiga.

Teel liikuvate kiivide eest hoiatav liiklusmärk Wellingtoni lähistel. Foto: DAVID GRAY / Reuters / Scanpix

Uus-Meremaa looduskaitseministeeriumi juhtiv teadusnõunik Hugh Robertson rääkis, et pikaajaline kuiv ilm võib kiivide populatsiooni mõjutada mitmel eri viisil, sealhulgas lükata edasi pesitsushooaja, tavalise kahe muna asemel võib mune olla vaid üks ning väheneda võib lindude võimekus paljuneda ja järeltulijate eest hoolitseda.

Robertsoni sõnul on ebatavaline, et kiivid tulevad metsast välja, sest tavaliselt saavad nad kogu vajaliku vee kätte selgrootutest, keda nad söövad.

Kiivide kaitsmisele pühendunud ühenduse Kiwis for Kiwis juht Paul O’Shea on mures rahvussümboli väljasuremise pärast.

«Uusmeremaalased on häbelik ja eraklik kamp – me samastame end kiiviga,» selgitas ta. «Kiivide kaitsmine Uus-Meremaal on sama tähtis kui orangutangide kaitsmine Borneol, Sumatra tiigri kaitsmine Indoneesias või pandakaru kaitsmine Hiinas. Selle liigi kadumine planeedilt ei pruugi mõjutada igapäevaelu, aga see on kaotus inimkogemusele.»