Hiina sündimus langes 2019. aastal kommunistide 1949. aastal alanud võimuaja madalaimale tasemele ning suurendas muret, et vananev ühiskond ja tööealiste kahanev arv suurendab survet juba aeglustuvale majandusele.
Hiina sündimus langes kommunistide võimuaja väikseimaks
Demograafiakriisi vältimiseks lõdvendas valitsus 2016. aastal oma ühe lapse poliitikat ja lubas inimestel saada kaks last, kuid muudatus pole raseduste arvu suurendanud.
2019. aastal sündis Hiinas tuhande inimese kohta 10,48 last, näitavad statistikaameti reedel avaldatud andmed.
Sündide arv on nüüdseks kahanenud kolm aastat järjest.
2019. aastal sündis 14,65 miljonit beebit, 2018. aastal 15,23 miljonit ja 2017. aastal 17,23 miljonit.
Sellest hoolimata elas Hiinas eelimise aasta lõpus 1,4 miljardit inimest, mida oli aasta varasemast 4,67 miljonit rohkem.
Statistikaameti andmeil jätkas tööealine elanikkond kahanemist ning mullu oli nende hulk 896,4 miljonit inimest. Aasta varem oli neid 897,3 miljonit. Hiina jaoks on tööealine elanikkond vanuses 16–59 aastat.
Andmed tähendavad, et nende hulk on kahanenud kaheksa aastat järjest. Oodatakse, et tööealiste arv väheneb 2050. aastaks kuni 23 protsenti.
Kuigi Hiina saaks eemaldada piirangud pere suurusele, siis inimesi peletab lapse saamisest eemale elamiskulude kasv, mille taustal kõrgub majanduskasvu aeglustumine.
Hiina majandus kasvas mullu viimase 30 aasta aeglaseimas tempos. Selle taga oli nõrgenenud sisenõudlus ja kaubandusvaidlus USA-ga.