Soome valitsus on tööhõiveplaanide osas optimistlik

Pilt on illustratiivne.

FOTO: MARKKU ULANDER/AFP/Scanpix

Soome tööministri Tuula Haataineni sõnul on valitsuse plaanid 75-protsendilise tööhõive saavutamiseks jätkuvalt ajagraafikus. Asjatundjad on selle osas aga skeptilised.

Tööealisest elanikkonnast peaks üha rohkem olema tööl selleks, et riik saaks piisavalt maksurahasid. Tööhõive tõstmine on seetõttu üks valitsuse tähtsamatest eesmärkidest. Soome valitsusel on plaan tõsta tööhõive 75-protsendini, mis tähendaks 60 000 uut töökohta.

Varasemalt on prognoositud, et tuleva sügise eelarvearutelude käigus on vaja vastu võtta otsused, mille abil tõuseks tööhõive 30 000 uue töötaja võrra. Kui see ei õnnestu, peab valitsus loobuma praeguseks kokkulepitud uutest kuludest.

«Minu vastutus on hoolitseda selle eest, et protsess edeneks, kuid see on kõigi, mitte vaid ühe ministri või ministeeriumi show», sõnas Haatainen täna pressikonverentsil.

Tööhõivega seotud raskused ja probleemid ning nende lahendused on mitmesugused, sõnas Haatainen. Probleemideks on näiteks elanikkonna vananemine, väikelaste emade pikk tööturult eemalolek, noorte diskrimineerimine, immigrantide madal tööhõive ja üle 55-aastaste kehvem tööhõive võrreldes muude Põhjamaadega.

Tööhõiveprobleemide lahendamiseks loodud töörühmade poolt esitatud lahendused on muuhulgas palgatoetuste uuendamine ning tööturul olevate inimeste töövõimet parandava tugiprogrammi loomine. Uusi lahendusi Haatainen pressikonverentsil välja ei pakkunud.

Kuigi tööhõive parandamiseks lahenduste väljapakkumine pole avalikkusele lekkinud info kohaselt väga hästi edenenud, kinnitab Haatainen, et koostöö on sujunud hästi ning töörühmade tegevus jätkub. «Peab meeles pidama, et töörühmades on esindatud erinevad ühiskonna tahud ning on täiesti selge, et seal on ka erinevaid nägemusi tööhõive parandamiseks.»

Haatainen on aga kindel, et töörühmad teevad kvaliteetseid otsuseid. Kui aga töörühmades ei leidu ühist nägemust, on vastutus lahenduste leidmisel valitsusel, teatas Haatainen. Ta on aga kindel, et töörühmad leiavad lahendused tööhõive parandamiseks.

Seitsme töörühma tulemusi esitleb Haatainen ülejäänud valitsusele jaanuari lõpus. Veebruari alguses kogunevad valitsuserakonnad tööhõiveküsimuste arutamiseks kokku, kuid otsuseid siis veel ei tehta. Juulikuu jooksul peab valitsusel olema selge arusaam sellest, kui kauaks piisavad juba otsustatud lahendused tööhõive parandamiseks. Siis on valitsusel teada suunad, et sügisel toimuvatel eelarvearuteludel võtta vastu otsuseid 30 000 uue töökoha loomiseks.

Yle poolt küsitletud asjatundjad on aga valitsuse plaanide osas skeptilised. 

«Usun, et paberil võidakse see arv kokku saada,» sõnas palgasaajate uurimuskeskuse juhataja Elina Pylkkänen.» Pellervo majandusuurimuse prognoosidejuht Janne Huovari on sama meelt, et eri lahenduste mõju kokku arvutades on võimalik 30 000 uut töötajat kokku saada. «Eri asi on see, kas tööhõive parandamiseks mõeldud lahendused päris töökohtadena realiseeruvad.»

Majandusuurimuskeskuse Etla juhtivteadur Antti Kauhanen oli aga pisut skeptilisem, kuigi ta ei kritiseeri valitsuse plaan täielikult. «Kui kogutakse kokku piisavalt erinevaid ja piisavalt tähendusrikkaid meetmeid, siis on eesmärgi saavutamine võimalik. Kergeid lahendusi siin ei ole ning me ei tea töörühmade tööst praegu eriti midagi, milliseid lahendusi nad välja pakuvad või kas üldse pakuvad.»

Kõigi kolme asjatundja sõnul on alles sügisel näha, kas valitsuse plaanid täituvad nii, nagu soovitud. Pylkkänen rõhutas, et 30 000 töökohta on arvuna «päris palju».

«Skepsis on väga suur. Majanduslikud mõjud tööhõivele on väikesed, kuna samal ajal üritatakse saavutada tulude ja kulude tasakaalu ning ka majanduskasv on aeglustunud.»

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles