/nginx/o/2012/01/01/897600t1h62d7.jpg)
Soome presidendi Tarja Haloneni viimases uusaastatervituses riigipeana kerkisid üles koostöö tähtsus Euroopas, ÜRO-juhitavate rahuvalvemissioonide olulisus ja solidaarsuse rebenemine.
Halonen rääkis solidaarsuse rebenemisest ja koostöö tähtsusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigipea viitas oma 12-aastase ametiaja lõppemisele mitmel korral, vahendas YLE. Peamiselt oli see ülevaade praegusest olukorrast ja pilguheit tulevikku.
«Ükski Euroopa riik pole nii suur, et suudaks oma majandusega üksinda hakkama saada, rääkimata keskkonnast, julgeolekust või teistest suurematest tervikutest. Pole vaja kurta mineviku üle, parim on püüda lahendada euroopalikus koostöös olevaid probleeme,» rääkis Halonen.
Sama koostöö ja rahvusvahelisuse sõnum kordus presidendi pöördumises mitu korda.
Halonen on seisukohal, et globaliseerumise eeliseid ja raskusi tuleks jaotada erinevate riikide vahel ja ka nende sees ühtlasemalt.
Veel rääkis president ÜRO-juhitavate rahuvalvemissioonide olulisusest ja nende laiendamise vajalikkusest. Otsus soomlastest rahuvalvajate saatmisest Liibanoni pärast mõningast pausi oli just õige samm, lisas Halonen.
Soome on teinud aktiivset kampaaniat, et saada ÜRO Julgeolekunõukogu vahetusliikmeks aastatel 2013-2014. Haloneni sõnul on riigi pürgimus loomulikuks jätkuks soovile olla mõjutajaks, aga mitte kõrvaltvaatajaks.
Soome teemadest puudutas president ebavõrdsuse suurenemist. «Olen viimase 12 aasta jooksul väljendanud korduvalt muret traditsioonilise ühisvastutuse ehk solidaarsuse murenemisest. See hakkab silma paljude üksikisikute argipäevas, aga ka ühiskonna struktuuride muutumisena,» rääkis ta.
Haloneni sõnul pole ebavõrdsuse suurenemine mingi loodusjõud ja seda saab ära hoida. «Heaoluühiskonna abil saame tagada inimeste võrdse kohtlemise ja lisaks olla edukad rahvusvahelises konkurentsis,» jätkas riigipea.
Soome president ei jätnud mainimata naaberriiki Venemaad. Tema sõnul on Soome-Vene suhted süvenenud ja muutunud mitmekesisemaks. Samas ei maininud ta sõnagi valimispettuste, opositsiooni meeleavalduste ega ka 4. märtsi presidendivalimiste kohta.
«Olen püüdnud ehitada stabiilset kindlat põhja meie suhetele kõikide naabritega ja loodan, et see aitab ka minu mantlipärijat.»