/nginx/o/2019/12/26/12835118t1h6937.jpg)
Vene president Vladimir Putin esitas esmaspäeval riigiduumale põhiseadusmuudatuste paketi, nädala eest teatas riigipea üllatuslikult plaanist reformida poliitilist süsteemi.
Putin esitas riigiduumale reformiplaanid (1)
Muudatuste eelnõu seas on muu hulgas ettepanekud presidendi võimu vähendamiseks. Eelnõu paneb ette terve seeria muudatusi, mis suunavad presidendi võimu osaliselt parlamendile ja teistele riigiametitele.
Reform annab parlamendile muu hulgas õiguse peaministri ametisse nimetamiseks ja piirab presidendi mandaati kahe ametiajaga. Võimu saab tublisti juurde ka riiginõukogu.
Putin teatas muudatustest eelmisel nädalal kõnes olukorrast riigis.
Reformide kriitikute hinnangul on nende näol tegemist pigem meetmetega, mille abil Putin loodab võimul püsida ka pärast 2024. aastat, mil ta neljas ametiaeg Kremlis läbi saab.
Kriitikute seas on eriti häälekas Aleksei Navalnõi, kes ütles esmaspäeval, et Putin loodab liidrina jätkata elu lõpuni.
«Mitte keegi ei tea, mida Putin kavatseb ette võtta, et elu lõpuni võimul püsida. Ma arvan, et Putin ise ka ei mõista täpselt, mida ta teeb,» ütles Navalnõi.
Putini ametiaeg lõppeb 2024. aastal ja väljapakutud reform võib lubada tal püsida võimul peaministrina või riiginõukogu juhina. Põhiseadusmuudatused avalikkuses erilist pahameelt esile ei kutsunud.
Inimesi ei näinud pahandavat ka peaminister Dmitri Medvedevi lahkumine ametist ning maksuameti juhi Mihhail Mišustini määramine tema asemele.
Olukord on täiesti teistsugune 2011.–2012. aastast, mil püüdlused tagada Putini naasmine presidendiks purustasid venelaste lootuse vabama majanduse ja ühiskonna järgi ning läitsid Moskvas tohutud meeleavaldused.
Kolmapäeval peetud kõnes esitles Putin oma põhiseaduse muutmise ettepanekuid kui võimalust muuta Venemaa demokraatlikumaks. Lisaks tegi ta ettepaneku piirata presidendi võimu selliselt, et peaministrite ja ministrite ametissenimetamine läheks presidendi käest parlamendisaadikute kätte.
Putin lisas, et põhiseaduses tuleks suurendada ka riiginõukogu rolli. Riigipea võis sellega vihjata, et mõtleb võtta selles vähetuntud ning ametnikke ja kubernere koondavas nõuandvas kogus juhirollis.
Lisaks tahtis ta teha Vene seadused ülemuslikuks nii, et Euroopa Inimõiguste Kohtul poleks enam voli sundida Venemaale peale otsuseid, millega Moskva päri pole.
«(Kõik see) tugevdaks kodanikuühiskonna, erakondade ja regioonide rolli meie riigi arengu kohta võtmeotsuste langetamises,» lausus Putin neljapäeval muudatusi parlamendisaadikutega arutades.