Kreeka sai esimese naispresidendi

Kreeka uueks presidendiks valitud Ekaterini Sakellaropoulou.

FOTO: Reuters / Scanpix

Kreeka parlament valis täna riigile esimese naispresidendi, selleks sai kohtunik Ekaterini Sakellaropoulou.

Sakellaropoulou oli juba varem saanud parteiülese toetuse ja temas nähti välispoliitikas raskel ajal hädavajalikku konsensuskandidaati.

Sakellaropoulou sai 261 häält, sest teda toetasid ka suuremad opositsioonierakonnad. Valituks oleks ta saanud juba 200 häälega. 

«Kreekal on aeg end tulevikule avada,» ütles peaminister Kyriákos Mitsotákis 15. jaanuaril parlamendile Sakellaropoulou kandidatuuri esitades.

Nelikümmend aastat kohtusüsteemis töötanud 63-aastane Sakellaropoulou on juhtinud alates 2018. aastast Kreeka kõrgeimat halduskohut riiginõukogu, mille etteotsa sai ta samuti esimese naisena.

Sakellaropoulou on ülemkohtu kohtuniku tütar, kes lõpetas Pariisi Sorbonne'i ülikooli magistriõppe. Ta on keskkonna- ja riigiõiguse ekspert.

Presidendiameti võtab ta üle Prokópis Pavlópouloselt, kelle viieaastane ametiaeg lõppeb märtsis.

Vasakopositsiooni liider Aléxis Tsípras kiitis Sakellaropoulout kui väljapaistvat kohtunikku ja inimõiguste kaitsjat. Tema kandidaatuuri toetab ka sotsialistlik partei KINAL.

Mitsotákise sõnul ei ole Sakellaropoulou valimine erandlik mitte üksnes sellepärast, et ta on naine, vaid ka kuna ta ei ole ühegi partei liige.

Seni on presidendid olnud erakondade juhtivad liikmed, paljud neist endised ministrid.

Sakellaropoulou kehastab ühtsust ja progressi, ütles peaminister.

«Ei maksa salata, et Kreeka ühiskonda iseloomustab tänini naiste diskrimineerimine. Nüüdsest see muutub, tipust alates.»

President on Kreekas küll nime poolest riigipea ja vägede ülemjuhataja, kuid võimu tal kuigivõrd pole. President kinnitab ametisse valitsuse ja jõustab seadused, ametlikult on tal õigus sõda välja kuulutada, aga seda ei saa teha valitsuse nõusolekuta.

Tagasi üles
Back