Uuringute järgi on uue Hiina viiruse alge seotud nahkhiirte ja madudega
23. jaanuar 2020, 07:58
Hiinas 17 inimest tapnud uus koroonaviirus võis pärineda nahkhiirtelt või madudelt, ütlevad viiruse geneetilisel analüüsil põhinevad uuringud.
Nahkhiirte rollile osutavad kaks uuringut. Üks neist avaldati teisipäeval Hiina teaduste akadeemiat toetatud teadusajakirjas Science China Life Sciences.
Viiruse uut tüve teiste viirustega kõrvutanud teadlased leidsid, et Wuhanis esile kerkinud viirus on väga sarnane nahkhiirtes olevale tüvele.
«Nahkhiirte olemine Wuhani koroonaviiruse allikaks oleks loogiline ning mõttekäik klapiks, kuigi on tõenäoline, et viirus sattus nahkhiirtelt inimestele (ühe või mitme) vaheperemehe kaudu,» ütlesid mitmest Hiina teadusasutusest pärit uurijad.
Uuringus ei spekuleeritud, milline loom vaheperemees võis olla, kuid kolmapäeval teadusajakirjas Medical Virology nimetatakse võimaliku süüdlasena madusid.
«Võimaliku viirusereservuaari leidmiseks teostasime põhjaliku sekveneerimise ja võrdluse. Meie analüüsi tulemus viitab, et kõige tõenäolisem metsloomast hoidla oli madu,» öeldakse uuringus.
Teadlased aga hoiatasid, et nende leidu peavad kinnitama «eksperimentaalsed uuringud loomamudelitega».
Mõlemad uuringud jätsid vastamata küsimusele, kuidas viirus loomadelt inimesele edasi kandus. Samas võivad nad anda vihjeid Hiina võimudele, kes otsivad sadu inimesi haigeks teinud viiruse allikat.
Toiduturul, kus surmav viirus ilmnes, müüdi hulgaliselt metsloomi. Nende seas olid elus rebased, krokodillid, hundikutsikad, salamandrid, maod, rotid, paabulinnud ja okassead. Lisaks müüdi seal kaamli ja teiste metsloomade liha.
Ametnike arvates pärineb viirus just sellest toiduturust, kuid puhangu täpne allikas pole veel kindlaks tehtud.
Hiinat 2002.–2003. aastasl räsinud, sadu inimesi tapnud ning uue viirusega 80 protsenti kattuva SARS-i puhangut seostatakse tsiibeti liha söömisega.
Eksootiliste metsloomade söömine on Hiinas ja teistes Aasia riikides jätkuvalt väga laialt levinud, sest inimeste arvates on see tervisele kasulik. Teaduslikult seda tõestatud ei ole.