Täna 75 aastat tagasi avasid Punaarmee 1. Ukraina rinde 60. armee võitlejad Auschwitzi surmalaagri väravad, leides kolmest peamisest laagrist umbes 7000 ellujäänut. Neile, kes järgnevad nädalad üle elasid, tähistas vabastamine pääsemist maapealsest põrgust.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Nõukogude vägede saabumisele eelnenud nädalate jooksul sundisid natsid umbes 56 000 Auschwitzis hoitud vangi surmamarsile läänes asuvatesse teistesse laagritesse, et varjata toime pandud genotsiidi. Karmides talvistes tingimustes toimunud surmamarsid nõudsid hinnanguliselt 9000–15 000 vangi elu. Kurnatuse, nälja ja külma kõrval külvasid surma ka natside kuulid, mis tabasid neid, kes kolonnist maha jäid.

Kuritegude varjamise nimel lasti Auschwitzi vabastamisele eelnenud päevadel õhku ka gaasikambrid ja krematooriumid ning hukati tuhandeid vange.

Genotsiidi ulatus osutus aga sedavõrd suureks, et selle varjamine oli võimatu ning vabastamisele järgnenud kuude ja aastate jooksul sai kogu maailm teada koledustest, mille diktaator Adolf Hitleri režiim korda saatis. Auschwitzi koonduslaagris kaotas elu vähemalt 1,1 miljonit inimest, kellest suurem enamus olid juudid.

Inimkonna ajaloo ühes tumedamas peatükis elu kaotanute meenutamiseks on 27. jaanuar kuulutatud rahvusvaheliseks holokausti ohvrite mälestuspäevaks.