Rio de Janeiro politsei tapab iga päev viis inimest

Inimesed kandmas Rio de Janeiros mullu septembris politseinike teele saadetud juhuslikust kuulist hukkunud kaheksa-aastase Ágatha Sales Félixi kirstu. Politsei väitel oli käimas tulevahetus kurjategijatega, kuid kohalike elanike sõnul polnud parasjagu piirkonnas mingit vastasseisu. Foto: Silvia Izquierdo / AP / Scanpix

Samal ajal kui mõrvade arv Rio de Janeiros on kahanenud rekordiliselt madalamale tasemel, on võimude välja kuulutatud karm joon kuritegevuse vähendamiseks kergitanud politsei käe läbi hukkunute arvu Brasiilia suurlinnas ajalooliselt kõrgeks – iga päev tapavad politseinikud metropolis keskmiselt viis inimest.

Läinud aastal tapsid politseinikud Rio de Janeiros kokku 1810 inimest ehk rohkem kui kunagi varem alates sellest, kui vastavat statistikat hakati 1998. aastal koguma. Võrreldes tunamullusega on politsei käe läbi hukkunute arv kasvanud 18 protsendi võrra.

Valitsuse kriitikute väitel on traagiliste numbrite taga politsei harjumus kasutada hambuni relvastatud agente ning helikopterite pardalt tulistavaid snaipereid ka tiheda asustusega piirkondades.

Kui ametnike väitel on politseinikud tapnud peamiselt relvastatud isikuid, kellega neil on tekkinud vastasseis, siis teatud juhtumite puhul kahtlustatakse ka kohtuväliseid tapmisi. Lisaks on saanud politseinike käe läbi surma alusetult sihikule võetud süütuid inimesi ning neid, kes on lihtsalt jäänud juhuslikult tulevahetuse keskele.

Nii Brasiilia president kui ka Rio de Janeiro kuberner pooldavad seadusemuudatust, mis kaitseks politseinikke kohtupidamise eest, kui nad tapavad kahtlusaluse.

Samas kaitsevad Brasiilia ametnikud politseinike tegevust, seostades just karmimaid meetmeid kahanenud kuritegevusega, vahendas BBC.

Rio de Janeiro linn ja samanimeline osariik on üks Brasiilia kõige vägivaldsemaid piirkondi, kus suuri alasid kontrollivad kurjategijad, kellest paljud on seotud mõjuvõimsate narkojõukudega. Viimastel aastatel on oma haaret laiendanud ka endistest ja tegevpolitseinikest koosnevad paramilitaarsed üksused ehk milícia’d.

Politseioperatsioon Rio de Janeiro Santa Teresa linnaosas, kus jahiti narkootikumidega kaubitsejaid. Foto: Carson Gardiner / AP / Scanpix

Politsei vägivaldsed reidid on sagenenud pärast seda, kui Rio de Janeiro kuberneriks sai 2019. aasta jaanuaris endine konservatiivne kohtunik ja merejalaväelane Wilson Witzel. Ta on lubanud, et võimud on kriminaalide matmiseks valmis kasvõi ise haudu kaevama ning lubanud hukata iga relvastatud kahtlusaluse.

Riigi paremäärmuslasest president Jair Bolsonari on kaitsnud vägivalla kasutamist kahtlusaluste vastu, väites korduvalt, et ainus hea kurjategija on surnud kurjategija.

Nii Boldonaro kui ka Witzel pooldavad seadusemuudatust, mis kaitseks politseinikke kohtupidamise eest, kui nad tapavad kahtlusaluse. Bolsonaro on lubanud, et kui muudatused heaks kiidetakse, «hakkavad kurjategijad surema tänavatel nagu prussakad». Seadusemuudatuse peavad heaks kiitma Brasiilia parlamendi mõlemad kojad, kuid seni pole teada, millal see hääletusele pannakse.

Mõrvade hulk kahanes eelmisel aastal Rio de Janeiros 3995-le, mis on kõige väikseim näitaja alates 1991. aastast, kui andmeid kogutakse. Sarnane trend valitseb kogu Brasiilias, kus mõrvade hulk kahanes läinud aasta üheksal esimesel kuul viiendiku jagu.

Ekspertide sõnul on languse taga palju erinevaid faktoreid: mitmed rivaalitsevad jõugud on teinud üksteisega rahu, jõuguliikmed on toimetatud turvalisematesse föderaalvanglatesse, paranenud on politsei strateegia ning pärast aastaid kriisi on Brasiilias hakanud majanduslik olukord paranema.