Itaalia politsei püüab lahendada 400 aasta tagust arvatavat tapatööd

Parma ja Piacenza hertsog Alessandro Farnese (1545–1592), kelle Hispaania kuningas Felipe II määras ka Madalmaade kindraljuberneriks.

FOTO: Rights Managed / Mary Evans Picture Library / Scanpix

Itaalia ajaloolased on kutsunud endale appi politseinikud, et kaevata üles enam kui 400 aastat tagasi kummalistel asjaoludel surnud Parma ja Piacenza hertsogi Alessandro Farnese säilmed ning teha kindlaks, kas aadlik tapeti või mitte.

Farnese suri 47 aasta vanuselt 1592. aastal Prantsusmaal Arras’s, ning sajandeid on kahtlustatud, et tegu polnud mitte loomuliku surmaga, vaid hertsog mürgitati, vahendas uudisteagentuur ANSA.

Hertsogi ja tema naise Portugali Maria mumifitseeritud säilmed kaevati sel nädalal välja Parma Püha Maria della Steccata kirikust ning patoloogid ja Itaalia politsei kohtumeditsiinieksperdid korraldavad neile lahkamise linna Maggiore haiglas.

«Alessandro Farnese oli võtmeisik Hispaania kuninga Felipe II jaoks, võites terve hulga ajaloolisi lahinguid,» selgitas La Gazzetta di Parmale ajalooentusiast Anna Zaniboni Mattioli, kes on koos kirjanik Giuseppe Bertiniga hertsogi surnukeha üleskaevamise üks eestvedajaid.

«Temast sai üks Euroopa kõige problemaatilisemaid mehi,» jutustas Zaniboni Mattioli. «Kui ta suri, arvati, et tal oli kopsupõletik, kuid on kahtlus, et ta mürgitati kadeduse tõttu.»

Ajaloolased on leidnud toonaseid dokumente, mis viitavad, et enne surma Madalmaades sõjakäigul olnud aadlik kannatas kurnatuse käes ja oli haige, kuid mitte sedavõrd tõsiselt, et see oleks võinud ta tappa.

Zaniboni Mattioli selgitas The Telegraphile, et eksperdid otsivadki seetõttu mürgi jääke hertsogi luudest ning rõivatükkidelt, mis isegi 400 aastat hiljem veel surnukeha ümbritsevad.

Farnese võitles Felipe II heaks Madalmaades hollandi mässuliste vastu. Hispaania kuningas nimetas ta pärast veriseid lahinguid Oranje Willemi vastu Madalmaade kindralkuberneriks. Suurepärase strateegina oli Farnese kaasatud ka Hispaania armaada sõjakäigu kavandamisse Inglismaa vastu 1588. aastal.

«Farnese oli hea sõjapealik, aga ta oli ka realist ning ütles Felipele, et sissetung on võimatu. Felipe ei kuulanud teda, aga loomulikult oli tal õigus – see osutus katastroofiks,» jutustas Zaniboni Mattioli.

Võimalike Farnese mürgitajate ringi arvavad ajaloolased ka kuningas Felipe II enda. «Farnese oli muutnud probleemiks kuningale, kes plaanis temast vabanemist, sest ta oli muutunud liiga võimsaks,» kirjeldas Zaniboni Mattioli.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles