Iraani alla tulistatud lennukis hukkus Liibüas relvaäri ajanud ukrainlanna

Teherani lähistel Iraani armee poolt alla tulistatud Ukraina ettevõtte reisilennuki rusud õnnetuspaigal. Foto: SOCIAL MEDIA / REUTERS / Scanpix

Jaanuari alguses Iraani pealinna lähistel alla tulistatud Ukraina lennuki pardal hukkus ka ärinaine, kelle kahte ettevõtet ÜRO seostas ebaseadusliku relvaäriga konfliktist räsitud Liibüas.

38-aastane Olena Malahhova istus Teheranist Kiievisse teel olnud Ukraine International Airlinesi lennuki teises reas, kinnitas CNNi käsutusse jõudnud lennuki kohaplaan. Ta oli üks kahest ukrainlasest reisijast lennuki pardal, mille Iraani sõjavägi eksikombel tulistas alla 8. jaanuaril vahetult pärast lennuki õhkutõusu Teherani lennuväljalt.

Naine oli Ukraina ettevõtte SkyAviaTrans direktor ning Šotimaal Edinburghis registreeritud firma Volaris Business kaasomanik. Mõlemad ettevõtted on reisi- ja kaubalennufirmad.

Russian GRU online resources under cover published the info that Olena Malakhova, who was SkyAviaTrans LLC director, was on board of #PS752. We confirm that info from our sources. pic.twitter.com/ykTxUeQQXF

— OSINT Academy (@ua_intelligence) January 11, 2020

Firmade ainus kaubalennuk hävines mullu augustis Liibüas toimunud droonirünnakus. Volaris Businessile kuulunud lennukit Iljušin Il-76 käitas SkyAviaTrans ning sellele korraldas rünnaku Liibüa sõjapealik Khalifa Haftar vahetult pärast seda, kui õhusõiduk oli maandunud Liibüa valitsuse kontrolli all olevas rannikulinnas Misratas. Lennuki kaheksa meeskonnaliiget pääsesid eluga.

Toona väitsid SkyAviaTrans ja Volaris, et lennuk toimetas Türgi pealinnast Ankarast Liibüasse humanitaarabi ning seda kinnitas ka Ukraina valitsus.

Samas pärast rünnakut korraldatud pressikonverentsil väitis Haftarile lojaalne Liibüa Rahvusarmee, et lasi lennuki õhku, kuna selle pardal oli Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud ühtsusvalitsusele (GNA) mõeldud relvastus.

Oma viimases, detsembris avaldatud Liibüa relvaembargot puudutavas raportis leidis ÜRO, et mõned organisatsiooni liikmesriigid, nende seas Türgi ja Araabia Ühendemiraadid, on süstemaatiliselt rikkunud Liibüasse relvade müümise keeldu ning teinud seda sisuliselt avalikult, ilma relvade allikat eriliselt varjamata.

Suure osa Liibüasse toimetatud relvadest moodustavad droonide varuosad, mida sageli markeeritakse kui autovaruosi. Liibüa konfliktis on droonirünnakud viimastel aastatel olnud domineerivad.

ÜRO eksperdid uurisid ka rünnakut Volarise lennukile ning jõudsid järeldusele, et seda tüüpi lennuki kohta kerge last ning ebakõlad dokumentatsioonis viitasid sellele, et õhusõiduki pardal oli suures koguses suhteliselt kerget sõjavarustust, näiteks mehitamata õhusõidukite kere- ja tiivadetailid.

ÜRO komisjoni hinnangul pole ei realistlik ega usutav, et Liibüa valitsus oleks vajanud nii palju autodetaile nii lühikese aja jooksul ning et neid oleks transporditud sedavõrd kulukal viisil nagu õhutransport.

Liibüa valitsuse nimel lennukid tellinud Saksa ettevõtte luges ÜRO relvaembargo rikkumises süüdi.

SkyAviaTransi ja Volarise puhul nii kaugele ei mindud, kuid märgiti, et lennuki lasti dokumentatsioon rõhutas selgelt, et selle pardal polnud ohtlikke kaupu, laskemoona ega relvi. ÜRO ekspertide hinnangul äratab selline kirjeldus kahtlusi.

«Sellist informatsiooni ei esitata tavaliselt ning seda ka ei nõuta, kui selle eesmärk pole varjata lasti sõjalist iseloomu,» seisis ÜRO raportis.

Raport ei väida selgesõnaliselt, et Malahhova teadis, et tema firma lennuk transportis ebaseaduslikult relvi, kuid rõhutas, et Volaris võttis vastutuse SkyAviaTransi tollidokumentatsiooni eest kahe firma vahelise lepinguga, millele Malahhova oli alla kirjutanud.

SkyAviaTransi endine maapealse teeninduse juht Maksõm Prihodko ütles CNNile, et kuigi firmal oli luba ohtlikke kaupu transportida, hõlmas see lahusteid ja kemikaale.

SkyAviaTransi kõneisik keeldus ÜRO raportit kommenteerimast ning Malahhova abikaasa Dmitri Salihhov ütles CNNile, et on vestlemiseks liialt endast väljas.