Fortumi tütarettevõtte omanduses olev söeelektrijaam sai Saksamaal kliimaaktivistide sihtmärgiks
Soome energiakontsern Fortumi tütarettevõtte Uniperi omanduses oleva söeelektrijaama käivitamine on vedamas Soomet üheks osapooleks konfliktis, mis puudutab Saksamaa soovi söeenergiast loobuda.
Saksa valitsus avaldas eelmisel nädalal oma seisukohad konkreetsete meetmete osas, kuidas loobuda 2038. aastaks söeenergiast. Ühe meetmena otsustati lubada uue Datteln 4 nimelise söeelektrijaama liitmine tuleval suvel energiavõrguga. Keskkonnaliikumised ja keskkonnateadlased on seda sammu aga tugevalt kritiseerinud.
Datteln 4 söeelektrijaama omanik on energiafirma Uniper, millest 49,9 protsenti omab Soome firma Fortum, kes on kasvatamas oma osalust 70 protsendini. Fortumis omab 50-protsendilist osalus omakorda Soome riik.
Datteln 4 käivitamise vastukaaluks suletakse vanu söeelektrijaamu, kuid asjatundjate hinnangul tõstab selle käivitamine Saksamaa saastekoguseid. Kliimateemadele spetsialiseerunud majandusteadlane Felix Matthesi sõnul tekitab Datteln 4 lisasaastet 2030. aastaks umbes 10-15 miljonit süsinikdioksiiditonni.
«See on ka Saksamaa mõõtkavas palju», ütles Matthes Ylele. «Näiteks kogu Baieri tööstuse saastekogused on umbes 10 miljonit tonni aastas.»
Saksamaal suurt mõju omavad keskkonnaliikumised on tõstnud Datteln 4 sümboliks kliimavõitluses. Keskkonnaliikumised Fridays for Future, Greenpeace ja muud organisatsioonid korraldavad täna Datteln 4 juures suure meeleavalduse, kus peaks osalema tuhandeid inimesi. Söeelektrijaam paikneb Nordrhein-Westfaleni liidumaal Dortmundi lähedal.
Uniperi juht Andreas Schierenbeck kritiseeris väljaandes Handelsblatt kliimaliikumise vasturinde avaldust. «Sümbolipoliitika on praegusele ajale omane – vähemalt Saksamaal. Kuid sümbolipoliitika ei aita meil edasi liikuda.» Schierenbecki sõnul on uue söeelektrijaama avamine osa Uniperi plaanidest saastekoguste vähendamiseks.
Saksamaa valitsuse samm lubada Datteln 4 söeelektrijaama liitmine energiavõrguga ei ole aga ajanud vihale vaid kliimaaktivistid. Nädala alguses avaldasid kaheksa Saksamaa n-ö söekomisjoni endist liiget seisukoha, mille järgi rikub uue söeelektrijaama avamine aastaid tagasi saavutatud ühiskondlikku kompromissettepanekut söest loobumisest. Avaldus saadeti ka liidukantsler Angela Merkelile.
Söest loobumisel on suured sotsiaalsed tagajärjed just Ida-Saksamaal, kus on toetust kasvatamas erakond Alternatiiv Saksamaale ehk AfD.
Matthesi sõnul oli aasta tagasi saavutatud kompromiss kliimaliikumisele raske, kuid see kiideti heaks, leidmaks ühiskondlikult kestvat lahendust. «Nüüd rebitakse see konflikt taas lahti, ajal, kui Saksamaa peaks keskenduma töötama välja lahendusi autotööstuse reformimiseks.»
Datteln 4 söeelektrijaamast võib tekkida oht ka Soome mainele Saksamaal. Matthesi hinnangul ei ole väga järjekindel, et Soome valitsus näitab end auahnete kliimapoliitika edendajana, aga samal ajal ostab Soome firma Fortum Saksamaad saastava elektrijaama. «Datteln 4 poolt tekitatavale saastele kinnitatakse nüüd Soome lipp.»
Tavaline sakslane tõenäoliselt ei tea Uniperi ostust Fortumi poolt, kuid Saksamaa keskkonnaliikumised on tõstmas Soomet üheks osapooleks Datteln 4 vastases kampaanias.
Esmaspäeval avaldatud interjuus teatas Greenpeace juht Martin Kaiser, et nad keskenduvad nüüd ka Soomele. «Fortum ei vaata tõenäoliselt kõrvalt, kuidas nende maine tulevikku suunatud ettevõttena Dattelnis hävitatakse.»
Söekomisjoni endine juht, rahvamajanduse- ja kliimateadlane Barbara Praetorius, loodab Yle-le antud intervjuus, et Fortum võtab eeskuju Rootsi energiaettevõttest Vattenfall. Vattenfall on kinnitanud oma eesmärki süsinikneutraalseks pürgimisel, mis on mõjutanud ka ettevõtte söeenergiainvesteeringuid Saksamaal. Vattenfalli eesmärke on mõjutanud Rootsi valitsuse seisukohad, kuna energiakontserni omanik on Rootsi riik.
Soome valitsus ja Fortum on mõlemad avalikustanud auahned kliimaeesmärgid. «Usun, et sarnane olukord mõjutab ka Uniperi toimimist,» sõnas Praetorius.