Soojemad talved panevad Soomes majade vastupidavuse proovile

Pilt on illustratiivne.

FOTO: Arvo Meeks/Scanpix

Soomes valmistavad probleeme üha soojemad ja niiskemad talved, mille tõttu tuleb üle vaadata varasemad ehituslahendused.

Odavalt ehitatud ridaelamute kohta on õpitud palju peale seda, kui neid pidi remontima vaid kümme aastat pärast ehitust. Nüüd tuleb need kogemused ja teadmised unustada, kuna sooja- ja niiskustingimused on muutunud.

«Praegune ilm on nagu pidev sügis – suve kuivatav efekt puudub,» sõnas insener Jukka Huttunen Ideastructura oy-st. «Vihma mõju fassaadile on tunduvalt kasvanud. Varem toimivad fassaadilahendused ei ole enam piisavalt usaldusväärsed.»

Huttunen rõhutab, et kasutada võib samu materjale mida praegugi, kui nende niiskuskaitsele pööratakse piisavalt tähelepanu. Tampere Ülikooli ehitusfüüsika professor Juha Vinha kahtleb aga osas praegustest fassaadilahendustes.

«Näiteks puidust välisseinte tuulekaitseplaatidena tuleks kasutada paremini soojust hoidvaid ning niiskuse teket takistavaid lahendusi, mitte hallitama hakkavaid kipsplaate, nagu tavaliselt,» sõnas Vihna. «Ka mineraalivillast tuuletõkkeplaatidest tuleks loobuda nende kehva kvaliteedi tõttu.»

Nii Huttunen kui Vihna tuletavad meelde, et betoon ei ole samuti usaldusväärne fasaadimaterjal, kui soojustus jäetakse korralikult tegemata. Sellegi olukorra on tinginud niiskemad ja soojemad talved.

Soomes on ka kiiresti ja odavalt tehtavate hoonete katuseid üritatud ehitada hästi. Hilisemad probleemid katustega on üldiselt tekkinud kas oskamatuse või hoolimatuse tõttu. Lumeraskuse puhul on mänguruumi, kuid see mänguruum ei pruugi olla piisav olukorras, kus taevast sajab alla rohkem sademeid – lõunas vihma ja põhjas lund.

«Kui aasta läbi on niiske, muutub lumi raskemaks,» sõnas Yle meteoroloog Kerttu Kotakorpi. Ta meenutas, et ilm on muutunud nii minevikus, kuid praeguste muutuste taga on Kotakorpi sõnul inimese tegevus.

«Küsimus on muutuste kiiruses, mida teadlased on juba kaua rõhutanud. Seda, milline on olukord 50 aasta pärast, ei ole tore mõelda. Samal ajal on aga hea meenutada, et lahendusi leidub – kindlasti ka ehitusvaldkonnas.»

Teedele mõjub talvede soojemaks ja niiskemaks muutumine nii, et kogu aeg vihmana alla tulevad sademed tungivad paremini ja rohkemas koguses teede alla, kus nad neid lõhuvad. Kui vahel isegi tuleb miinuskraade, laienevad niiskuse tekitatud lõhed.

«Võiks arvata, et külmade ilmade puudumine on teedele parem,» sõnas Rovanniemel tegutseva Roadscanners oy juht Tomi Herronen. «Kui tee on õigesti ehitatud, ei pruugi nii aga olla.»

«Varem on osatud kasutada ka külmunud pinnast, eriti just metsatööstuses, kuid nüüd ei ole enam mitmel pool Soomet seda võimalik teha.» 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles