Türgi võimupartei püüab ohvritega abiellunud pedofiile vanglakaristusest päästa

Nn vägistajaga abiellumise seaduse vastu korraldatud meeleavaldus Istanbulis 2016. aastal. Foto: YASIN AKGUL/AFP/Scanpix

Türgi parlamenti on jõudnud seaduseelnõu, mis heakskiidu saamise korral lubaks vägistajatel oma alaealise ohvriga abiellumise korral vanglakaristusest pääseda.

Türgi võimupartei kavandatavat vastuolulist muudatust on rahvasuus hakatud kutsuma vägistajaga abiellumise eelnõuks. Kriitikute sõnul tähendaks selline seadus heakskiitu lapsabieludele ja alaealisega suguühtesse astumisele, võimaldades ka laste seksuaalset kuritarvitamist.

Eelnõu kohaselt võiks vägistaja saada kõigest tingimisi karistuse, kui ründaja ja ohvri vanusevahe oleks alla kümne aasta ja vägistamisele järgneks abiellumine.

Kurdide ja teiste vähemusrühmade huve esindav Rahvaste Demokraatlik Partei (HDP) on eelnõu vastu võitlusse asunud, lootes, et seda tabab samasugune saatus nagu 2016. aastal esitatud ettepanekut. Toona lükati tugeva kriitika järel sarnase sisuga eelnõu tagasi. Siis oleks seadus päästnud vägistajad, kes astusid suguühtesse ilma ohvri vastu jõudu kasutamata ja teda ähvardamata.

ÜRO hoiatas, et sellised seadused tekitaksid karistamatuse tunde laste seksuaalse kuritarvitamise suhtes, tehes ohvrid veelgi haavatavamaks ründajate edasise väärkohtlemise ees. Valitsev Õigluse ja Arengu Partei (AKP) on väitnud, et seadus aitaks hoopis lapsabielude vastu võidelda.

Vägistajaga abiellumise osas on seadusi rakendatud ka mujal maailmas. Üldjuhul üritatakse neid läbi suruda ettekäändel, et seaduste abil on võimalik kaitsta perekonna «au».

Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, Afganistanis ja Pakistanis naiste ning laste õiguste eest seisva vabaühenduse Equality Now nimel tegutsev Suad Abu-Dayyeh ütles Independentile, et tema hinnangul on šokeeriv poliitikute katse suruda läbi eelnõu, mis jätaks lapsi seksuaalselt kuritarvitavad isikud karistuseta.

«Tunnustan tööd, mida teevad naisõiguslased Türgis, kes astuvad vastu sellele diskrimineerivale eelnõule ja avaldavad survet tagurlikele jõududele, kes püüavad tüdrukuid seaduse kaitsest ilma jätta,» ütles ta.

Abu-Dayyehi sõnul on tänu naiste õiguste eest võitlejate tööle viimastel aastatel suudetud sellised seadused Egiptuses, Jordaanias, Liibanonis, Marokos, Tuneesias ja Palestiinas kõrvaldada. «Selle asemel, et vastu võtta naiste õigusi ja kaitset kahjustavaid seadusi, peaksid Türgi parlamendisaadikud võtma eeskuju nende sooliselt diskrimineerivate seaduste tühistamisest.»

Kuigi seksuaalvahekorda on Türgis lubatud astuda vähemalt 18-aastase isikuga, on 2018. aastal valitsuse poolt avaldatud raporti kohaselt viimasel kümnendil lapsabielu sõlmima pidanud 482 908 tüdrukut. ÜRO teatel on Türgis halb seis ka naiste ja laste vastu suunatud vägivallaga. Nii on ÜRO andmeil koduvägivalla ohvriks langenud 38 protsenti kõigist Türgi naistest.

Kampaaniarühma We Will Stop Femicide andmeil tapeti Türgis 2017. aastal elukaaslase või pereliikme poolt 409 naist. Neli aastat varem oli sama näitaja 237.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on ka ise soolise võrdsuse vastu sõna võtnud, öeldes 2014. aastal Istanbulis peetud tippkohtumisel, et sooline võrdsus on loomuvastane. «Sa ei saa naisi ja mehi võrdsetel alustel kohelda. See on loomuvastane.»

Riigipea on rõhutanud ka seda, et iga naine peaks saama vähemalt kolm last ja väitnud 2016. aastal, et kui naine lapsi ei saa, on ta elanud poolikut elu.

«Naine, kes ütleb, et ta töötab ja ei saa emaks, eitab oma naiselikkust. Naise puhul, kes tõrjub emadust ja väldib kodu eest hoolitsemist, pole vahet, kui edukas ta tööelus on. Ta on mittetäielik, poolik.»