Endine Belgia kuningas tunnistas abieluvälise tütre olemasolu

Endine Belgia kuningas Albert II. Foto: Dutch Press Photo/Cover Images/Scanpix

Endine Belgia kuningas Albert II pidi eile selgunud DNA proovi tulemuste saabumise järel tunnistama, et tal on abieluväline laps.

2013. aastal troonist oma poja kasuks loobunud endine riigipea pidas rohkem kui kümme aastat võitlust belglasest kunstniku Delphine Boëli väidetega. 51-aastane Boël väitis järjepidevalt, et tema isa on kuningas Albert II.

Eile tehtud avalduses tunnistasid endise kuninga advokaadid, et pärast DNA proovi tulemuste selgumist on ta valmis tunnistama, et on Boëli bioloogiline isa.

Advokaatide sõnul on 85-aastane endine riigipea otsustanud alates 2013. aastast kestnud õiguslikust arveteklaarimisest loobuda ning tunnistab nüüd, et Boël on tema neljas laps, kes kaastatakse sarnaselt teise lastega tema testamenti.

«Kuigi on juriidilisi argumente ja vastuväiteid selle fakti kinnitamisele, et õiguslik isadus ei ole tingimata bioloogilise isaduse järelm ja et järgnev protseduur on vaieldav, on kuningas Albert otsustanud seda mitte tõstatada ning panna sellele valulikule protseduurile väärikuse ja auga punkt,» seisis avalduses.

Naise advokaat ütles RTLile, et Boëli elu on oma identiteediotsingute tõttu olnud õudusunenägu. «Tal oli bioloogiline isa, kes tõrjus ta julmalt kõrvale, kui juhtum avalikult esile kerkis.» Advokaadi sõnul otsustas Boël kohtusse minna ja selle teekonna ette võtta, et tema lapsed ei peaks omakorda selle koormaga elama.

Delphine Boël. Foto: FRANCOIS LENOIR/REUTERS/Scanpix

Esmalt kerkisid jutud kuninga sohilapsest 1999. aastal, mil tema abikaasast kirjutati elulooraamat. Seal esitatud väited kutsusid esile skandaali ja tekitasid kuulujutte.

2005. aastal väitis Boël esimest korda avalikult, et kuningas Albert on tema isa, kuid kuningakoda lükkas väited tagasi. Boël ütles isegi, et Albert oli tema varase nooruspõlve juures ning olla last omal ajal kutsunud hüüdnimega Liblikas.

Naise ema, paruness Sybille de Selys Longchampsi sõnul oli tal kuningasoost mehega afäär aastatel 1966-1984, mil Albert kandis Liege’ printsi staatust. Albert on hiljem tunnistanud, et tema abielu oli 1970. aastatel kriisis, kuid kuni eilseni ei olnud ta tunnistanud, et on Boëli bioloogiline isa.

Kuningaks tõusis Albert 1993. aastal pärast tema vanema venna kuningas Baudouini ootamatut surma. Troonil püsis ta 2013. aasta juulini, mil ta tervislikel põhjustel troonist loobus ja võimu oma pojale Philippe I-le üle andis. 

Kuna võimult taandumisega kaotas kuningas immuunsuse, otsustas Boël 2013. aastal kohtusse minna.

Algselt keeldus Albert täitmast 2018. aasta kohtuotsust DNA proovi andmiseks ja otsustas esitada hoopis kaebuse.

Eelmisel sügisel teatas aga kohus, et Jacques Boël ehk mees, kes Delphine’i kasvatas, ei ole tema bioloogiline isa. Kohus andis korralduse võtta Albertilt DNA proov, et võrrelda tema DNAd Boëli omaga.

Endine kuningas oli testiga nõus alles pärast seda, kui kohtud ähvardasid määrata talle 5000 euro suuruse trahvi iga testist kõrvale hoitud päeva eest. Ühtlasi teatati, et kui Albert proovi andmisest keeldub, loetakse Boël tema tütreks ja sellega oleks naisel automaatne õigus pärandusele.