/nginx/o/2020/01/28/12900725t1hc6b5.jpg)
Soomes on kõrgharidusega inimeste järgi nii suur nõudlus, et näiteks inseneriks, majandust ja arstideks õppivad tudengid alustavad tööelu pikalt enne kooli lõpetamist.
Soome tööjõupuudus tõmbab tudengid tööellu otse koolist
Kõrgharitutel läheb Soome tööturul hästi. Statistikaameti väitel sai ligi 90 protsenti rakenduskõrgkooli ja kõrgkooli lõpetanutest eelmisel aastal tööd. Kõige suurem tööle saamise protsent oli tervise- ja sotsiaalhoolekandega seotud tudengitel.
Tudengeid soovitakse just sinna, kus neid on reaalselt vaja. Tehnoloogiatööstuse hinnangul on tehnikavaldkonna aastane vajadus kõrgharitud töötajate järgi umbes 1700 inimest. «Tehnikavaldkonda tudengite saamine on rahvuslik katsumus,» sõnas Lappenranta-Lahti tehnikaülikooli (LUT) karjäärinõustaja Elina Hannikainen-Himanen.
Valdkonnad, mille tudengeid praktiliselt tõmmatakse tööturule, on traditsioonilised. «Praegusel hetkel lähevad informaatika- ja infotehnoloogiatudengid tööturule suhteliselt kohe peale õpingute lõppu,» sõnas Tampere ülikooli sotsioloogia professor Harri Melin.
LUT-is õppiva Sami Markkaneni sõnul peab teadma, mida soovitakse, ning oskama seda õigest kohast otsida. Osata tuleb ka ennast tööturul õigesti reklaamida. «Minu arust on tehnikavaldkonnas kõige suurem trump see, et kui sa räägid oma oskustest ning huvidest. Minu arust see toimib, kuna ma oskasin mainida nii seda kui seda, kuidas suvetöö on minu eesmärkidele kasulik.»
Soome töötukassa poolt tehtud tööbaromeetris pani tabelisse 15 ametit, kus on töötajate puudus kõige suurem. Tabelisse mahtusid ka kõrgharidust nõudvad ametid. Kõige suurema tööpuudusega on sotsiaal- ja tervishoiuvaldkond, kus on vajadus näiteks eriasjatundjate, lastekasvatajate, kõneterapeutide, arstide ja õdede järele.
«Ülikoolide arstiteaduskondades saavad kõik tudengid tööle,» sõnas Harri Melin. «Sama seis on sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnaga. Maailm on väga vähe muutunud. Nendes valdkondades, kus on viimase 30 aasta jooksul olnud kõige suurem tööhõiveprotsent, on nii ka jätkuvalt.»
Tööle saamisega on seotud ka tööturu olukord. Kui tööstusel on kehvad ajad, on vastlõpetanud inseneridel raske tööle saada. Kui aga tööstusel läheb hästi, saavad insenerid tööle.
Harri Melini sõnul on humanitaarvaldkond olnud traditsiooniliselt see, kus on tööle saamisega kõige rohkem probleeme ning esimest töökohta võib olla raske leida.
Suur nõudlus on majandustudengite järgi, kes võivad kooli lõppedes jõuda erinevatele ametikohtadele. Melini sõnul hinnatakse majandustudengite oskusi nii avalikus kui erasektoris.
«Majandusteadus on alati olnud selline, et selle lõpetanud on hästi tööle saanud,» sõnas Melin. «Kui oled õpetaja või arst, siis ametioskused on väga spetsiifilised, kuid majandusteadust õppinu puhul on oskused universaalsed ning neid võidakse tööturul laialt ära kasutada.»
Elina Hannikainen-Himaneni sõnul on ülikoolihariduse eesmärk saada tudengid siiski Soome tööturule. «Meil ei ole enam sellist mõttemalli, et alguses õpitakse ja siis sisenetakse tööellu. See on kogu õpingute aja kulgev protsess. Tihti on tudengid tööl juba enne õpingute lõppu.»
Probleem on aga see, kas tudengid jaksavad kahte asja korraga teha. Kui ollakse täiskohaga tudengid ning vabaaeg veedetakse tööl, siis nõuab see palju pingutust. «Peab meeles pidama, et jäetakse aega ka endale,» sõnas Hannikainen-Himanen.