Uuring: arenenud riikides on rahulolematus demokraatiaga enneolematult suur

Valitsusvastased nn kollavestidest protestijad Prantsusmaal Nantes'is. Lääneriikides on usaldus demokratia toimimise vastu kahanenud rekordmadalaks.

FOTO: Loic Venance / AFP / Scanpix

Viimasel veerandsajal aastal pole arenenud riikides kunagi varem olnud nii palju demokraatiaga rahulolematuid inimesi, seejuures valitseb eriti suur pahameel poliitilise süsteemi suhtes Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis, selgub Cambridge’i ülikooli teadlaste ulatuslikust uuringust.

Akadeemikud tuginesid oma uuringus väidetavalt maailma suurimale andmekogule – nende kasutada oli 3500 küsitlust, mis käsitlesid suhtumist demokraatiasse, ning kokku kajastus neis nelja miljoni inimese seisukoht. 154 maailma riigi inimestelt küsiti, kuivõrd rahul on nad demokraatia toimimisega oma kodumaal.

«Kogu maailmas on demokraatia kehva tervise juures,» ütles BBC-le raporti autor Roberto Foa.

Cambridge’i ülikooli demokraatia tuleviku uuringute keskus on jälginud inimeste suhtumist demokraatiasse alates 1995. aastast ning mullu kerkis demokraatiaga rahulolematute inimeste hulk aasta varasemalt 48 protsendilt rekordilise 58 protsendini.

«Me oleme tuvastanud, et rahulolematus demokraatiaga on aja jooksul kasvanud ning on saavutanud maailmas kõigi aegade kõrgeima taseme, seda eriti arenenud riikides,» rääkis Foa.

Osade riikide kohta ulatuvad andmed tagasi 1970. aastateni ning 20. sajandi viimastel kümnenditel paranes inimeste rahulolu demokraatiaga järjekindlalt, kuid viimase kümne aastaga on trend pöördunud.

Uuringu autorite hinnangul peegeldab see 2008. aasta majanduskriisiga kaasnenud poliitiliste ja sotsiaalsete raputuste mõju, 2015. aasta põgenikelaine ajal ühiskonnas tekkinud rahutust ning välispoliitilisi äpardumisi. Teadlaste hinnangul pole tugevalt esile kerkinud populism selle juures mitte põhjus vaid pigem sümptom.

Ühendkuningriigis on rahulolu demokraatiaga kahanenud 2005. aastaks saadik ning viimasel ajal on suundumust süvendanud pikalt püsinud seisak Brexiti protsessis. Ameerika Ühendriikides on olulist mõju avaldanud polariseerumine ja ulatuslik usaldamatuse kasv.

Samas on mitu Euroopa riiki, kes ujuvad maailmas vastuvoolu ning kus on usk demokraatia toimimisse hoopis kasvanud. Taanis, Šveitsis, Norras ja Hollandis on rahulolu demokraatiaga ajaloolisel tipptasemel.

«Kui usk demokraatiasse on kahanenud, siis on selle põhjuseks asjaolu, et demokraatlikud institutsioonid pole suutnud vastata meie aja mõningatele suurtele kriisidele alates majanduslangusest kuni globaalse kliimasoojenemise ohuni,» lausus Foa. «Et taastada demokraatlikku legitiimsust, peab olukord muutuma.»

Tagasi üles