Soomes sünnib iga seitsmes laps välismaa taustaga emale

Foto: OLIVIER MORIN/AFP/Scanpix

Soome statistikaameti värskemate andmete põhjal sünnib riigis iga seitsmes laps immigrandist emale, Uudenmaal ja Ahvenamaal aga iga neljas. Ilma välismaalt saabunud naisteta oleks Soome sündivus selgelt madalam.

Soome naiste sünnitatud laste arv on alates 2000. aastast langenud 24 protsendi võrra. Välismaa taustaga naised on sünnitanud nii palju lapsi, et see määr on kokku langenud umbes 15 protsenti.

«On jätkuvalt riike, kus on pereväärtused au sees,» sõnas rahvastikuliidu teadur professor Anna Rotkirch. «Seal peetakse lapsevanemaks olemist loomulikuks ning ühe eluetapi osaks. Soomes aga nii ei ole.»

Välismaa taustaga suurt sünnitajate osakaalu selgitab ka see, et neid on immigratsiooni tõttu Soomes rohkem kui varem. Sünnitusealisi ehk 15-49-aasta vanuseid välismaalt tulnud naisi oli 2001. aastal Soomes umbes 37 000, 2018. aastal aga juba 115 000.

Peaaegu kõigi välistaustaga emade 2018. aastal sünnitatud laste isad on samuti välismaalt.

2018. aastal Soomes elanud sünnitusealistest naistest oli immigrante 10,2 protsenti. Need naised sünnitasid 14,4 kõikidest sel aastal sündinud lastest. Eelmise aasta statistika järgi oli Soomes elavate naiste sündimuskordaja (sünnitusealise naise keskmine laste arv) 1,35, 2018. aastal oli see 1,41.

Aastal 2018 oli välistaustaga emadest üle 60 protsendi saabunud Soome Euroopast. Aasia taustaga oli umbes kolmandik ning Aafrika taustaga umbes viiendik. Euroopa Liidu riikidest tuli emasid Soome üle 1200, neist pooled Eestist.

Välismaalt Soome tulnud ja Soome kodakondsuse saanud naised Aseen Al Bayati ja Ghislane Kyubwa on jälginud ühiskonnas käivat sündimusedebatti. «Soomes on paljude elu raske. Kui ei ole tööd ega raha, siis ei julgeta ka lapsi saada,» sõnas Al Bayati.

Ghislane Kyubwa hinnangul pole läänemaailmas lapsed enam esmatähtsad. «Lapsed vajavad palju tööd ja hoolt,» sõnas Kyubwa. «Soomes võib tööl käiva ema elu olla väga raske. Aafrikas on palju see kergem. Seal võib lapsed jätta kasvõi naabri hoolitseda, kui soovitakse näiteks korra poes käia. Läheksin Kongosse tagasi, kui seal ei oleks pidev sõjaolukord,» ütles Kyubwa.