:format(webp)/nginx/o/2020/01/30/12905440t1hc885.jpg)
Muidu lähedased liitlased Poola ja Tšehhi on pööranud tülli, kuna Poola riiklik energiaettevõte PGE kavatseb laiendada pruunsöekaevandust kohe Tšehhi piiri ääres, seades sellega ohtu suure hulga Liberec maakonna inimeste joogivee.
Poola söekaevanduse laiendamine võib jätta piiriäärsed tšehhid veeta
Turów kaevanduse praegune tegevusluba aegub tänavu aprillis, kuid PGE soovib jätkata seal pruunsöe kaevandamist kuni 2044. aastani ning laiendada kaevanduspiirkonda kõigest saja meetri kaugusele Poola-Tšehhi piirist.
Lisaks piiriäärsetel Tšehhi linnadele tekitab see pahameelt ka Saksamaal, mille asulatesse ulatuvad lisaks kaevanduse mõjudele ka Turóws asuva Euroopa saastavuselt seitsmenda elektrijaama suitsusambad, kirjutas Politico.
Lisaks 1,3-gigavatisele elektrijaamale peaks tänavu hakkama seal tööle uus 450-megavatine üksus. Elektrijaam annab umbes kaheksa protsenti kogu Poolas tarbitavast energiast.
Tšehhi Libereci maakonna võimud on seisukohal, et Turów kaevanduses töö jätkamine ja isegi laiendamine võib jätta joogiveeta 30 000 inimest. Libereci maavalitsus on esitanud kaebuse Euroopa Komisjonile, väites, et Poola on rikkunud piiriülest keskkonnamõju puudutavaid Euroopa Liidu reegleid ning jätnud konsulteerimata Tšehhi poolega.
Komisjon tegeleb praegu kaebuse hindamisega.
Mitmes Tšehhi asulas on veetase kaevudes kahanenud sedavõrd, et inimesed piiravad duši all käimist, käivad pesu pesemas tuttavate juures ning pumpavad vette lähedalasuvast ojast.
«Turów kaevanduse aastakümnete pikkuse tegevuse tõttu tekkinud veekriis on juba käes. Kaevandamise pikendamine võib seda märkimisväärselt süvendada,» selgitas Libereci maavanem Martin Půta Politicole.
PGE väidab, et on kaasanud Tšehhi ja Saksamaa huvigruppe suures ulatuse ning et Tšehhi pool on teadnud juba 25 aastat, et kaevandustegevus piirialal jätkub.
/nginx/o/2020/01/30/12905445t1h3961.jpg)
Firma kinnitusel ei näita põhjaveeproovid, et esineks saasteprobleeme, kuid PGE esindaja möönis siiski, et piirilinnas Uhelnás võib joogivee kättesaadavus olla kaevadamisest mõjutatud. Ettevõtte kinnitusel soovivad nad rajada maa-aluse tõkke, et piirata avamaakaevanduse mõju veeringlusele.
Probleemid juba kohal
Kohalikke ettepanek ei rahusta. «Kaevandus põhjustab juba praegu probleeme,» lausus Politicole 37-aastane Uhelnás elav ettevõtja Milan Starec. Mitmes piiriasulas on veetase kaevudes kahanenud sedavõrd, et inimesed piiravad duši all käimist, käivad pesu pesemas tuttavate juures ning pumpavad vette lähedalasuvast ojast.
«Me ei peaks sellega ära harjuma. See tuleks peatada ja probleem lahendada,» toonitas Starec.
Půta sõnul mängib PGE piirkonna veevarudega ruletti.
Tšehhi keskkonnaministeeriumi pressiesindaja sõnul jälgivad nad teraselt, kas Poola arvestab nende soovidega, ning vastasel juhul ollakse valmis uute sammude astumiseks, et kaitsta Tšehhi keskkonda.
Ka Saksamaa piirilinnas Zittaus ollakse Poola kaevanduse laiendamise plaanide peale pahased, sest juba praegu häirib neid elektrijaama ja kaevanduse saaste ning müra.
«Meie hinnangul pole keskkonnamõjude hindamist tehtud seadustele vastavalt, see mõeldi lihtsalt välja,» lausus Politicole Zittau linnapea Thomas Zenker.
Söekaevandused töötavad kahjumis
Poola saab umbes 80 protsenti elektris söest, olles kõige suurema söesõltuvusega riik Euroopa Liidus. Aastaks 2040. peaks Poolas söe osakaal energiatootmises kahanema teiste maadega võrreldes suhteliselt vähe, olles siis 50 protsendi juures, vahendas energiasektori uudisteportaal Energy Reporters.
Eurostati andmeil moodustas taastuvenergia Poola energiatootmisest 2017. aastal 10,9 protsenti ning peaks tänavu kerkima 15 protsendini.
Euroopa Komisjoni hinnangul on neli viiendikku Poola söekaevandustest kahjumlikud ning valitsev Õiguse ja Õiglise (PiS) partei on aidanud sektorit elus hoida toetuste najal.
Poola õhukvaliteet on üks kehvemaid kogu Euroopa Liidus.