iDeal kampaania

Brexit lööb EL-i eelarvesse 12 miljardi euro suuruse augu

Euroopa Komisjoni peakorter Brüsselis.

FOTO: Reuters / Scanpix

Kui Suurbritannia reede keskööl Euroopa Liidust lahkub, siis kaotab blokk suuruselt teise netomaksja ning ühenduse eelarvesse tekib 12 miljardi euro suurune auk.

Ühendkuningriik jätkab eelarvesse maksmist sel aastal osana Brexiti-järgsest üleminekuperioodist. Kuid 2021. aastast alates peab EL raha mujalt otsima.

Eelarveauk teeb veelgi keerulisemaks juba niigi keerulised kõnelused, milles järelejäävad liikmesriigid arutavad bloki 2021.–2027. aasta eelarvet ehk mitmeaastast finantsraamistik.

Euroopa Komisjon esitas oma MFF-i ettepaneku 2018. aasta mais ja komisjoni president Ursula von der Leyen tahab selle kiiret heakskiitmist.

Kuid niinimetatud Säästva Viisiku riigid – Austria, Taani, Saksamaa, Holland ja Rootsi – üritavad EL-i kulusid piirata. Neil seisab vastas 16 Vahemere ja Ida-Euroopa riigist koosnev grupp Ühtekuuluvuse Sõbrad, mis tahab eelarvereegleid kaitsta.

Euroopa Ülemkogu juht Charles Michel tahab korraldada MFF-i teemal tippkohtumist, mis «algaks» 20. veebruaril, kuid venib ilmselt pikemaks.

Põllumajandustoetused on surve all

Euroopa Komisjoni hinnangute järgi oleks brittide netopanus eelarvesse aastas 12 miljardit eurot. See tähendab, et järgmises seitsmeaastases MFF-is jääb blokil saamata 84 miljardit eurot.

Eelmine rahandusvolinik Günther Oettinger tahtis täita augu liikmesriikide maksete suurendamisega ning tavaliselt kalleid projekte nagu ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajandustoetused.

See lubaks Euroopal liigutada raha «kaasaegsematesse» valdkondadesse nagu rohetehnoloogiad, migratsioon ning kaitse.

Kuid suur osa sellest on EL-i pealinnades väga tundlik teema ning Michel on käinud üle Euroopa kõnelusi pidamas, kuid seni läbimurret pole tulnud.

«Võisime loota, et Brexit annab süsteemile šoki, kuid arvan, et läheme edasi nii nagu enne,» arvab Nicolas-Jean Brehon Robert Schumani sihtasutusest.

Mõned bloki rikkaimad liikmed tahavad piirata sissemaksed vaid ühe protsendiga iga liikmesriigi SKT-st.

«See on ilmselgelt sümboolne lävend. See on ka poliitiline lävend, mida nõudsid Saksamaa ja britid,» lisas Brehon. Tema sõnul läks vähemalt selles vallas Brexit Berliinile maksma liitlase.

Komisjon aga tahab seada lävendi 1,114 protsendile SKT-st. See tähendaks 2018. aasta hindade järgi 1,134 triljoni euro suurust eelarvet ja praeguste hindade järgi 1,279 triljoni suurust eelarvet.

Euroopa Parlament tahab veel kõrgemat 1,3 protsendi lävendit.

Brittide lahkumise sissearvestamisel moodustab praegu kehtiv MFF bloki SKT-st 1,16 protsenti.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles