Trumpi tagandamisprotsess võib lõppeda juba täna

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump. Foto: LEAH MILLIS/Scanpix

USA presidendi Donald Trumpi tagandamisprotsess senatis võib juba täna lõppeda õigeksmõistva otsusega, kuna üks võtmetähtsusega vabariiklasest senaator teatas eile õhtul, et on vastu uute tunnistajate kutsumisele.

Tennessee senaator Lamar Alexander ütles, et tagandamisprotsessil on suudetud tema meelest tõestada, et president Trump käitus kohatult. Siiski ei arva ta, et see kohatu käitumine annab aluse presidendi tagandamiseks ja seetõttu ei kavatse ta täna hääletada uute tunnistajate kutsumise poolt, kirjutas New York Times.

Kuna USAs toimuvad juba novembris presidendivalimised, saavad inimesed Alexanderi meelest ise peagi otsustada, kas Trump väärib tagasivalimist või mitte ja seetõttu ei pea ta õigeks presidendi ametist tagandamist.

Uute tunnistajate kutsumiseks on vaja nelja vabariiklase häält ning Alexanderit peeti üheks neist vähestest vabariiklastest, kes võiks tunnistajate kutsumist toetada.

Demokraadid soovivad eelkõige näha tunnistama tulemas Trumpi endist riikliku julgeoleku nõunikku John Boltonit, kellel võib olla tagandamisprotsessi jaoks väga olulist informatsiooni.

Bolton kirjutab märtsis ilmuvas raamatus «The Room Where It Happened; A White House Memoir», et Trump ütles talle, et soovib sadadesse miljonitesse dollaritesse ulatuva Ukraina julgeolekuabi kinnipidamist, kuni Kiiev aitab teda poliitiliselt tundlikes uurimistes, mis muu hulgas puudutasid tema demokraadist rivaali Joe Bidenit.

Trumpi kaitsemeeskond on korduvalt väitnud, et president ei ole sidunud Ukraina sõjalist abistamist uurimisega, mida ta soovis Bideni ja selle poja suhtes. 

Info lõigust Boltoni raamatus, millest esimesena teatas ajaleht The New York Times ja mida on kinnitanud käsikirja näinud tundmatuks jääda soovinud isik, on õhutanud demokraatide soovi saada Bolton kongressi uurimisele tunnistama. 

Maine'i senaator Susan Collins ütles, et toetab tunnistajate kutsumist, ning Utah' senaator Mitt Romney andis teada, et ta «suure tõenäosusega» toetab sellist sammu. Alaska vabariiklasest senaator Lisa Murkowski ütles, et annab oma otsusest teada täna hommikul.

Kui ettepanek kutsuda uusi tunnistajaid tagasi lükatakse, võib senati enamuse liider vabariiklane Mitch McConnell teatada, et hääletus presidendi süüdi- või õigeksmõistmise üle korraldatakse juba täna.

Sajaliikmelises senatis on 53 vabariiklast ja 47 demokraati, mistõttu on praktiliselt kindel, et Trump mõistetakse õigeks.

CNN-i analüütiku Stephen Collinsoni sõnul ei kao tagandamisprotsessi mõju koheselt pärast protsessi lõppu ja ulatub kuni novembris toimuvate presidendivalimisteni.

Siis saab selgeks, kas demokraatide algatatud protsess võis mustata Trumpi niivõrd, et inimesed pöörduvad temast eemale ja hääletavad mõne demokraatliku partei kandidaadi poolt. Teisalt võib juhtuda seegi, et ameeriklased pöörduvad pettunult ära demokraatlikust parteist, kes tulemuseta tagandamisprotsessi algatas.

Milles presidenti süüdistatakse?

Trumpi süüdistatakse võimu kuritarvitamises ja kongressi töö takistamises. Väidetavalt survestas Trump Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid uurima oma demokraadist rivaali Joe Bidenit ja tema poega. Kui väidetav survestamine päevavalgele tuli, püüdis Trump takistada juhtunu asjaolusid välja selgitada püüdva kongressi tööd.

Süüdistuse kohaselt vestlesid Trump ja Zelenskõi mullu 25. juulil telefonitsi ning Trump innustas Kiievit uurima oma demokraadist rivaali. Ühtlasi hoidis Trump sel hetkel kinni 400 miljoni dollari suurust sõjalist abi Ukrainale. 

Trumpi tagandamisprotsess on ajalooline, sest varem on taganda püütud vaid kaht presidenti. Aastal 1868 president Andrew Johnsoni ja 1999. aastal president Bill Clintonit. Mõlemal juhul jäid presidendid ametisse.