Sloveenia esimene mošee avati 50 aastat pärast ehitusloa taotlemist
Sloveenia esimene mošee avati eile pealinnas Ljubljanas, seda 50 aastat pärast ehitusloa taotluse esitamist.
Projekti vastased, seal hulgas need, kes kritiseerisid Katarilt saadud finantse, on korduvalt püüdnud seda peatada ning protesti märgiks on jäetud ehitusplatsile seapäid ja -verd.
Islamikogukonna juht mufti Nedzad Grabus ütles, et mošee avamine oli «pöördepunkt meie elus».
«Sloveenia on viimane endine Jugoslaavia vabariik, mis mošee sai, muutes Ljubljana pigem pealinnaks kui provintsilinnaks maailma serval,» ütles ta pressikonverentsil.
Slovaania moslemid esitasid esimese taotluse ehitusloa saamiseks 1960-ndate aastate lõpus, kui riik kuulus veel endise Jugoslaavia koosseisu.
Kogukond sai ehitusloa alles 15 aastat tagasi, kuid sattus nii parempoolsete poliitikute ja ühenduste vastuseisu kui finantsraskuste kätte.
Ehitustöid alustati 2013. aastal ning mošee läks maksma 34 miljonit eurot, millest 28 miljonit saadi Katari annetustest, ütles Grabus.
Ljubljana ühes tööstuspiirkonnas asuv mošee mahutab kuni 1400 inimest ning moodustab kuuest ehitisest koosneva islami kultuurikeskuse tuuma. Mošeel on 40 meetri kõrgune minarett.
«Me tahtsime luua ühenduse traditsiooniliste islamiarhitektuuri väärtuste ja kaasaegse arhitektuuri vahel,» ütles arhitekt Matej Bevk AFP-le, lisades, et keskuse klaasfassaadid olid mõeldud näitama läbipaistvust ja avatust.
2002. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid moslemid 2,5 protsenti Sloveenia kahest miljonist elanikust. Grabuse hinnangul elab riigis praegu umbes 80 000 moslemit.
Projekti vastased püüdsid seda kaks korda peatada, 2004. ja 2009. aastal, nõudes rahvahääletuse korraldamist. Konstitutsioonikohus lükkas aga nende taotluse mõlemal korral tagasi.
Kriitikud on rõhutanud, et Katar on üks peamisi terrorismi rahastajaid.
Ljubljana kauaaegne linnapea Zoran Janković on projekti toetanud.