Kes neist demokraatidest hakkab president Donald Trumpiga rinda pistma? (5)
4. veebruar 2020, 13:30
/nginx/o/2020/02/04/12914296t1had9a.jpg)
Eile sai alguse pikk teekond, mille lõpus selgub Ameerika Ühendriikide järgmine president. Esmalt tuleb aga välja selgitada, kes demokraatidest saab võimaluse üritada president Donald Trumpi sellelt ametikohalt tõugata.
Ameerika Ühendriikide järgmiseks presidendiks pürgijad valitakse kõikides osariikides toimuvate mitmete eelvalmiste kaudu.
Pikk protsess sai alguse eile, kui Iowa osariigis toimus USA Demokraatliku Partei presidendikandidaadi eelvalimiste esimene voor ehk astuti esimene samm selleks, et selgitada, kellest saab president Donald Trumpi vastaskandidaat novembris peetavatel presidendivalimistel.
On üsna tõenäoline, et vabariiklikus parteis saab presidendikandidaadiks Trump, sest ta on vabariiklaste seas hetkel väga populaarne. Kuigi tema positsiooni püüavad kõigutada kaks vabariikliku partei liiget, võib olla üsna kindel, et neil ei õnnestu Trumpi presidendikandidaadi kohalt tõugata.
Seega pakuvad suurimat põnevust demokraatliku partei eelvalimised.
Valimisralli sai hoo sisse
Juba aasta enne eelvalimiste algust teatasid esimesed inimesed, et kavatsevad pürgida demokraatliku partei presidendikandidaadiks. Kokku teatas oma huvist 28 inimest, kellest tänaseks on alles jäänud 11. Ülejäänud taandusid peamiselt kampaaniarahastuse nappuse või selge ebapopulaarsuse tõttu.
Kampaaniaga jätkavate osalejate esimene tuleproov leidis aset eile Iowa osariigis. Eelvalimised tipnevad 13.–16. juulil Wisconsini osariigis Milwaukees toimuva parteikonvendiga.
Iowa osariigis on võimalik võita 41 delegaadi toetus parteikonvendiks. Demokraatide nominatsiooni saamiseks on aga vaja koguda vähemalt 1991 delegaadi toetus.
Valimiskoosolekud algasid esmaspäeval kell 19 (Eesti aja järgi teisipäeval kell 3 öösel) ning need korraldati umbes 1700 koolis, raamatukogus, kirikus ja mujal.
Kes püüavad demokraatide presidendikandidaadiks saada?
Ametlikult püüab demokraatliku partei presidendikandidaadiks saada 11 inimest, aga vaid üksikutel neist on reaalne šanss eesmärk täita.
Joe Biden. 77-aastane Binden oli rohkem kui kolm aastakümmet Delaware'i senaator, misjärel sai temast president Barack Obama ametiajal asepresident.
Tema peamised lubadused on taasluua Ameerika keskklass, investeerida senisest enam taristusse ja tagada, et avalikes ülikoolides saaks õppida õppemaksuta.
Tema populaarsus on püsinud stabiilsena, aga analüütikud ootasid, et kampaania jooksul tema toetajate hulk suureneb. Praegu toetavad teda peamiselt vanemaealised ja mustanahalised valijad. Tema nõrkus on pigem tagasihoidlik kampaaniaeelarve.
Bernie Sanders. 78-aastane Vermonti senaator, kes ise nimetab end demokraatlikuks sotsialistiks. Ta pooldab üleriigilise ravikindlustuse kehtestamist, rikaste ameeriklaste kõrgemat maksustamist ja miinimumpalga tõstmist.
Ta püüdis saada demokraatliku partei presidendikandidaadiks ka 2016. aastal, aga jäi siis alla Hillary Clintonile.
Sandersi üks suurimaid muresid on tema tervis. Oktoobris oli tal südamerabandus, mistõttu oli ta sunnitud kampaania tegemise mitmeks nädalaks pausile panema.
Elizabeth Warren. 70-aastane Massachusettsi senaator ja endine õigusteaduste professor kõneleb eelkõige rikastele kõrgemate maksude kehtestamise ja abordiõiguse eest ning soovib reformida USA tervishoiusüsteemi.
Suurimaks probleemiks peetakse tema valimisprogrammi liigset sarnanemist Bernie Sandersi programmiga. Kuna Sanders on poliitikas olnud kauem ja sellega kogunud rohkem tuntust, on Warrenil ilmselt keeruline Sandersi tuliste toetajate hääli endale võita.
Samas on Warrenil parajalt suur kampaaniaeelarve ja tugev kampaaniameeskond.
Michael Bloomberg. 77-aastane endine pankur ja New Yorgi linnapea, kes on ühtlasi üks Ühendriikide rikkamaid inimesi. Tema kampaania keskendub eelkõige majandusteemadele, migratsioonile, relvastuse piiramisele ja kliimamuutustele.
Analüütikud ei ennusta talle presidendikandidaadiks saamisel suurt edu, kuigi tänu tema paksule rahakotile on ka tema kampaaniarahastuse eelarve kopsakas.
Presidendikandidaadiks pürgivad veel 38-aastane endine South Bendi meer Pete Buttigieg, kes on ühtlasi ainus gei, kes presideniks saada püüab; 45-aastane tehnoloogiaettevõtja Andrew Yang; 59-aastane Minnesota senaator Amy Klobuchar; 62-aastane miljardär Tom Steyer; 38-aastane kongressi liige Tulsi Gabbard; 63-aastane endine Massachusettsi kuberner Deval Patrick; 55-aastane Colorado senaator Michael Bennet.
See, kas Donald Trumpist saab vabariikliku partei presidendikandidaat, saab selgeks 24.–27. augustini toimuval parteikonvendil.
Demokraadid selgitavad oma presidendikandidaadi välja 13.–16. juulini toimuval parteikonvendil.
Kahe partei esikandidaadid astuvad vastamisi 3. novembril toimuvatel presidendivalimistel.
Kuigi eile Iowas toimunud USA Demokraatliku Partei presidendikandidaadi eelvalimiste esimene voor pidanuks tooma esimesed tulemused ja andma aimu valijate eelistuse kohta, lükati tulemuste teatamine edasi. Põhjuseks ametnike otsus asuda hääletussedeleid mõningate lahknevuste tõttu käsitsi üle kontrollima.
Demokraatliku partei sõnul sõnul pole probleemi taga küberrünnak ega sissetung. Ent kuna tulemusi pole, hakkasid kõik kandidaadid väitma, et neil läks hästi.
«Tundub, et öö tuleb pikk, kuid meil on hea tunne,» ütles endine asepresident Joe Biden.
Vermonti senaator Bernie Sanders arvas: «(Mul on) hea tunne, et meil läheb siin Iowas väga hästi. Täna tähistab Donald Trumpi lõpu algust.»
Paraku suurendab häälte lugemise venimine tõenäosust, et kõik kandidaadid hakkavad avaldatavates tulemustes kahtlema.
Kriitikud hakkasid ka avalikult arutama, kas järgmistel presidendivalimistel tasub ikka pidada esimesed eelvalimised Iowas. Parteiametnike sõnul polnud osalus nelja aasta taguse ajaga võrreldes suurem.
Iowa Demokraatlik Partei kavatseb avaldada kolm tulemust: hääletajate esmane eelistus, hääletajate toetus pärast seda, kui väiksema toetusega kandidaatide pooldajad on öelnud oma teise eelistuse, ning osariikide delegaatide arv, mis iga kandidaat endale saab. Võib vabalt juhtuda, et kõik kolm tulemust näitavad erinevat võitjat.
Associated Press kuulutab võitja välja iga kandidaadi võidetud osariikliku delegaatide arvu pinnalt. See on varasem põhistandard.
Mis häälte lugemisel juhtus?
Probleemide läte näib olevat hääletusel kasutatud uus mobiilirakendus, mida kasutati umbes 1700 kohast tulnud tulemuste kogumiseks.
Tehnilised viperused põhjustasid segadust ning mõned korraldajad pidid keskkomiteesse helistama, tulemused suuliselt edastama ja lootma, et toru teises otsas sisestati arvud õigesti.
Mõne korraldaja sõnul oli neil raskusi rakenduse allalaadimisega ja sellesse logimisega, mistõttu nad seda ei kasutanudki.
Rakendus oli esmaspäeva öösel vaevu töövõimeline, ütles üks rakenduse andmehaldusega tegelenud isik.
Pressiesindaja Mandy McClure'i sõnul leidis erakond «ebakõlasid» kolmes valimistulemuste paketis. Ametnikud asusid andmeid paberkoopiate ja neist tehtud piltide pinnalt üle kontrollima. Olukorra taustal on hoiatused võimaliku valimissekkumise eest.
Erakonna ametnikud võtsid enda sõnul kasutusele hulga ennetavaid meetmeid ning rõhutasid, et mis tahes vead saab paberkoopiate pinnalt kergesti üles leida ja ära parandada.
Kuid korraldajad ei saanud rakendust enne valimisi proovida. Iowa parteiametnike sõnul ei saanud nad uut rakendust korraldajatele varem saata, sest tahtsid tagada, et rakenduse võimaliku manipuleerimise ajaline aken oleks võimalikult väike.