Kreeka kavatseb võitlusele vananeva ja kahaneva ühiskonnaga panustada igal aastal täiendavad 180 miljonit eurot, ent lisaks kopsakatele lastetoetustele loodetakse rahvastikule täiendust ka sisserände kaudu.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kreeka parempoolne valitsus on asunud innukasse võitlusesse hirmutava ennustusega, mille kohaselt võib riigi 10,7 miljoniline elanikkond kahaneda järgmise kolme aastakümne jooksul kolmandiku võrra. Olulisim meede selles võitluses on ühekordne beebiboonus, mida Kreekas alates käesolevast aastast kõikide sündivate laste pealt makstakse.

Kuigi värsketele vanematele valmistab uus toetus rõõmu, suhtub osa kreeklasi skeptiliselt tõsiasja, et toetust makstakse ka neile emadele, kes ei ole Kreeka kodanikud.

Osa eksperte aga usub, et Kreeka peab valmistuma selleks, et paarikümne aasta pärast ongi sealne ühiskond multikultuurne. 

«Kreeka on end läbi ajaloo korduvalt migratsioonilainete abil nii demograafiliselt kui majanduslikult uuendanud. See polnud riigi plaan, vaid geopoliitiliste arengute tulemus,» sõnas George Prevelakis, Sorbonne'i ülikooli professor ja Kreeka alaline esindaja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) juures.

Ta meenutas, et 1922. aastal saabusid Kreekasse miljonid Türgi pagulased, 1990. aastatel aga ligi pool miljonit albaanlast.

Prevelakisise sõnul tuleks Kreekal püüelda intelligentse rändepoliitika poole, mis võimaldaks kasu lõigata nii riiki saabuvatest välismaalastest, kui ka kasutada positiivselt ära neid, kes Kreekast lahkunud on.

Aastatel 2010 kuni 2015, mil Kreekas kerkis töötus 28 protsendini, lahkus riigist ligi 500 000 inimest. Paljud lahkujatest olid noored spetsialistid, kes seadsid end sisse majanduslikult edukamates Euroopa riikides, aga ka Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Austraalias.