Antarktikas mõõdeti ajaloo kõrgeim õhutemperatuur (7)
/nginx/o/2020/02/07/12926480t1h2949.jpg)
Antarktika uus kuumarekord 18,3 kraadi Celsiuse skaalal ületab 2015. aastal mõõdetud rekordit ligi ühe kraadiga.
Antarktika Argentiina uurimisjaamas mõõdeti sooja 18,3 kraadi, mida on 0,8 kraadi rohkem kui 2015. aasta märtsis mõõdetud soojarekord.
Mõõtmine tehti kontinendi põhjatipus Esperanzas. Soojarekordi avaldas Argentiina meteoroloogiateenistus Twitteris. Jaama mõõtmisajalugu ulatub 1961. aastani.
#Antártida | Nuevo récord de temperaturas ?️
— SMN Argentina (@SMN_Argentina) February 6, 2020
Este mediodía la Base #Esperanza registró un nuevo récord histórico (desde 1961) de temperatura, con 18,3°C. Con este valor se supera el récord anterior de 17,5°C del 24 en marzo de 2015. Y no fue el único récord... pic.twitter.com/rhKsPFytCb
Lõuna-Ameerika suunas ulatuv Antarktika poolsaar on kõige kiiremini soojenev piirkond maailmas, mille keskmine temperatuur on tõusnud 50 aastaga ligi kolm kraadi. Peaaegu kõik piirkonna liustikud on sulamas.
Antarktika regiooni – ehk 60. laiuskraadist lõuna poole jääva piirkonna – soojarekord on 19,8 kraadi, mis mõõdeti 1982. aastal Signy saarel.
The Argentine research base Esperanza, on the northern tip of #Antarctic Peninsula, saw a new record temperature of 18.3°C today (old one 17.5°C on 24 March 2015), per @SMN_Argentina.
— WMO | OMM (@WMO) February 6, 2020
Details of previous record at https://t.co/19Un83mmHn#ClimateChange pic.twitter.com/ZKvzr765Am
Kuigi Antarktika uus soojarekord tuleb üle kontrollida, arvab Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni komitee liige James Renwick, et mõõtmise tulemustes ei ole põhjust kahelda.
«Loomulikult tuleb rekord üle kontrollida, kuid kontrollide ajal on see täiesti kehtiv rekord ja see jaam on väga hästi hooldatud,» lausus Renwick Guardianile.
«Mõõtmine on muljetavaldav selle poolest, et viimase rekordi püstitamisest on möödas kõigest viis aastat ja see on peaaegu üks kraad kõrgem. See on märk seal toimuvast soojenemisest, mis on oluliselt kiirem globaalsest keskmisest,» lisas Victoria ülikooli teadlane.
Renwicki sõnul kaldub piirkonna õhusooja suurenemine ühtima tugevate loodetuultega. Teadlase arvates oli praegune soojarekord kombinatsioon lokaalsetest tingimustest ja taustsoojenemisest, mida põhjustab kasvuhoonegaaside hulga tõusmine atmosfääris.
2012. aasta uuringus leiti, et praegune soojenemise kiirus on ligi 2000 aasta jooksul enneolematu.
«Isegi pisike tõus soojenemises võib viia jää sulatamiseks vajaliku energiahulga tohutu tõusuni. Selle tagajärg on jääkatte sulamine poolsaarel,» selgitas Austraalia riikliku ülikooli kliimateadlane professor Nerilie Abram.
Okeanograaf ja Antarktika ekspert Steve Rintoul märkis: «See on rekord ainult ühes ainsas jaamas, aga see seisab mujal toimuva kontekstis ning annab lisatõestust, et planeedi soojenedes tuleb ette rohkem soojarekordeid ja vähem külmarekordeid.»