Soome Vasakliidu juht noomis põlissoomlasi

Põlissoomlaste juht Jussi Halla-aho.

FOTO: Vesa Moilanen/AP/Scanpix

Eile õhtul tekkis Yle arutelusaates A-studio terav arutelu, kui vastamisi olid kahe koalitsioonierakonna ja kahe opositsioonierakonna juhid.

Koalitsioonist osalesid saates Keskerakonna juht Katri Kulmuni ja Vasakliidu juht Li Andersson, opositsioonist Põlissoomlaste juht Jussi Halla-aho ja Koonderakonna juht Petteri Orpo. Saates oli teemaks Yle erakondade toetusküsitlus ning valitsuse kliimapoliitika.

Diskussioon teravnes, kui jutuks tuli valitsuse asutatav kliimafond ning uued otsused saaste vähendamiseks. Soome eesmärk on saavutada aastaks 2035 süsinikuneutraalsus.

Orpo hinnangul on kliimaplaanide suurim probleem valimisaegsete lubaduste ja konkreetsete otsuste vaheline lõhe. Tema sõnul on tööstuse suunamine fossiilsetest kütusest eemale valitsuselt hea plaan, kuid kliimafond on Orpo hinnangul vaid ettevõtlustoetuse üks külg.

Jussi Halla-aho leidis, et valitsuse jutu ja tegude lahknevus ei olegi halb. «See on selle tulemus, et valitsuse sees on suured lõhed. Keskerakond soovib kaitsta maapiirkondi ning rohelised omakorda teha sellist poliitikat, mis viib selleni, et teatud piirkonnad Soomes muutuvad vaikselt elamiskõlbmatuks ning inimesed peavad liikuma linnadesse,» sõnas Halla-aho.

Haridusminister ja roheliste juht Li Andersson oli Halla-aho sõnade suhtes kriitiline. «See on täielik jama. Kas sul on mõni näide, kuidas meie poliitika muudab piirkonnad elukõlbmatuks?»

Halla-aho vastas, et valitsus ei saavuta süsinikuneutraalsuse eesmärki, kui muudab autoga sõitmise ning eramajas elamise keerulisemaks, sest nii jääb suurem osa kuludest just linnast väljas elavate inimeste kanda.

Katri Kulmuni sõnul on valitsusel plaan alandada tööstuse elektritarbimise maksustamist, mis aitaks just Soome tööstuslinnu ning kasvataks piirkondade võrdsust. Halla-aho möönis, et inimeste suunamine fossiilsetest kütustest eemale on oluline, kuid Soomes toodetakse juba piisavalt vastutustundlikku elektrit.  

«Vasakliidule on väga tähtis, et need otsused, mis tehakse saaste vähendamiseks, ei suurenda majanduslikku ebavõrdsust,» sõnas Andersson. «Kui valitsus otsustas maksuplaanide üle, siis seda tehti eesmärgiga, et majanduslik ebavõrdsus väheneb.»

Anderssoni sõnul annavad biogaasivõrgustiku laiendamine ning uued elektriautode laadimispunktid inimestele võimalusi saastet vähendada.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles