Eksperdid: Bulgaaria on pannud end USA-Vene mõjuvõimumängu südamesse

Copy
Bulgaaria peaminister Boyko Borisov aastal 2016.
Bulgaaria peaminister Boyko Borisov aastal 2016. Foto: AFP / Scanpix

Sofia on viimastel kuudel raputanud senist arvamust, et Bulgaaria ja Venemaa sidemed on tihedad ja soojad, ning riik on pannud end üleilmse USA-Vene võimumängu südamesse, arvavad eksperdid.

Bulgaaria saatis hiljuti välja hulga Vene diplomaate ning esitas venelastele süüdistusi mõrvakatses. Analüütikute arvates oleks see varem olnud mõeldamatu, sest endine Nõukogude Liidu satelliitriik on pikalt üritanud hoida Venemaaga loodud majandus- ja energiakoostööd.

«See on midagi uut. Näeme, kas sellest saab ka trend,» ütles Vessela Tcherneva mõttekojast Euroopa Välisasjade Nõukogu (ECFR).

Politoloogi Antony Todorovi sõnul on Bulgaaria Vene-Ameerika geopoliitilise mõjuvõimumängu keskmes.

Esimesed käigud tehti mullu septembris, kui venemeelne aktivist Nikolay Malinov sai süüdistuse luuramises.

Prokuröride sõnul töötas endine Bulgaaria seadusandja Bulgaaria geopoliitilise suundumuse muutmise nimel ning teda rahastas Konstantin Malofejev, Kremlile lähedane miljardärist investeerimispankur. Sofia keelas Malofejevil Bulgaariasse tulla.

Seejärel paluti kolmel Sofias asuva Venemaa saatkonna töötajal riigist lahkuda, sest neid kahtlustati luuramises, ning kahele diplomaadile ei antud luba Bulgaariasse tulla.

Jaanuaris esitati kolmele nimetuks jäänud venelasele süüdistus mõrvakatses. Väidetavalt olid nad seotud 2015. aastal Bulgaaria relvakaupmehe Emiliyan Gebrevi mürgitamisega.

«Need tavatud teated süüdistustest mõjutavad avalikku arvamust,» ütles endine Bulgaaria suursaadik USA juures Elena Poptodorova Raadio Vaba Euroopale.

«Ilmselt paneb see tavabulgaarlased mõistma, et Venemaa, olgugi et ta on meile tähtis, ei ole meie liitlane.»

Bulgaaria, kelle Vene impeerium vabastas 1878. aastal viis aastasadat kestnud osmanite võimu alt, oli üks Nõukogude Liidule ustavamaid satelliitriike enne kommunismi lagunemist 1989. aastal.

Seejärel liitus riik Euroopa Liidu ja NATO-ga, kuid Bulgaaria 7,1 miljonit peamiselt õigeusku inimest on jätkuvalt ühe jalaga Idas ja teisega Läänes.

Kuigi riigis 2009. aastast võimul konservatiivist peaminister Boyko Borisov ajab Euroopa-meelset poliitikat, siis president Rumen Radevit toetab tavaliselt Moskvaga lähedane olnud Bulgaaria Sotsialistlik Partei.

Kommunistide toetaja Bulgaarias Sofias 7. novembril 2017.
Kommunistide toetaja Bulgaarias Sofias 7. novembril 2017. Foto: AFP / SCANPIX

Lõhestav torujuhe

Venemaa mõjuvõimu kestvuse üheks lätteks on ka tema majanduslik jalajälg Bulgaarias. Moskva investeeringud moodustavad Bulgaaria SKT-st hinnanguliselt 11 protsenti.

Vene firmadel on huvid tähtsates sektorites nagu telekommunikatsioon, meedia ja kinnisvara, ütleb Sofiast tegutsev mõttekoda Demokraatiauuringute Keskus (CSD).

Energiasektoris saab Bulgaaria pea kogu oma maagaasi Venemaalt ning tema ainsa tuumajaama rajas Nõukogude Liit ja seda hoitakse töös Vene kütusega. Bulgaaria ainsa naftatöötlustehase omanik on Vene suurfirma Lukoil.

Sofia otsustas rajada Vene-Türgi naftajuhtme pikenduse oma pinnale ning see pahandas USA-d, kes üritab vähendada Euroopa sõltuvust Vene gaasist.

TurkStream on tähtis nii Türgi kui Venemaa jaoks, sest see toob Vene gaasi Euroopasse läbi Musta mere.

«TurkStreami asjus tegi peaminister Borisov võimatut. Ta žongleeris Vene, Euroopa Liidu ja USA huvidega,» ütles Ilian Vassile, endine Bulgaaria suursaadik Moskva juures.

Mõned analüütikud tõlgendasid Venemaaga seotud uurimisi kui Sofia katset Washingtoniga ära leppida.

Kolmapäeval süüdistas USA välisminister Mike Pompeo ühte Bulgaaria kohtunikku korruptsioonis ning kehtestas talle reisikeelu. Washington polnud varem sellist meedet Bulgaarias rakendanud.

«See on vaid esimene nimi, tuleb teisigi,» ütles USA suursaadik Sofias Herro Mustafa sel nädalal teleusutluses.

Kõnealune kohtunik oli varem lubanud Malinovil reisida Venemaale, kus president Vladimir Putin andis talle riikliku autasu. Reis toimus pärast seda, kui ta oli juba süüdi mõistetud Moskva heaks luuramises.

Putini pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul pälvis Malinov autasu kahe riigi sõpruse ja koostöö arendamisse panustamise eest ning rõhutas, et kui autasu andmine peaks Vene-Bulgaaria suhteid kahjustama, siis vastab Moskva neile «väga negatiivsete tagajärgedega».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles