/nginx/o/2019/04/02/11918986t1h0008.jpg)
Iirimaa poliitikutel seisavad tõenäoliselt ees keerulised valitsuskõnelused; laupäevaste valimiste järel avaldatud lävepakuküsitlused näitasid, et ükski riigi kolmest suurema erakonnast otsustavat ülekaalu ei saavutanud.
Iirimaal seisavad ees keerulised valitsuskõnelused
Häältelugemine algas pühapäeval ja analüütikute hinnangul on möödapääsmatu mingit laadi koalitsiooni moodustamine. Lõplikke tulemusi on oodata kahe päeva jooksul.
Laupäeval valimisjaoskondade sulgemise järel avaldatud uuringufirma Ipsos MRBI küsitlus näitas, et peaminister Leo Varadkari tsentristlik Fine Gaeli, selle tsentristlikku rivaali Fianna Fáil ja vasakpoolset Sinn Féini toetasid kõiki 22 protsenti hääletanuist.
Fine Gaeli toetas esimese eelistusena 22,4, Sinn Féini 22,3 ja Fianna Fáil 22,2 protsenti valijaist. Järgnesid rohelised 7,9 ja leiboristid 4,6 protsendiga häältest.
Tasavägisusest hoolimata on Sinn Féin oma konkurentidest nõrgemas positsioonis, sest nad esitasid 159 saadaolevale parlamendikohale vaid 42 kandidaati, mis tähendab, et nad ei suuda töövõimelise valitsuse moodustamiseks piisavalt vasakpoolseid liitlasi leida.
Iirimaa poliitikas iseseisvumisest saadik domineerinud Fine Gael ja Fianna Fáil on end distantseerinud Sinn Féinist selle sidemete pärast Iiri Vabariikliku Armeega, mis vastavalt rahuleppele relvad maha pani.
Iirimaa proportsionaalse esindatuse süsteem tähendab, et Fine Gael ja Fianna Fáil, mis on enamikus valimisringkondadest üles seadnud mitmeid kandidaate, saavad tõenäoliselt parlamendis rohkem kohti, kui kokku loetakse ka teise eelistuse poolt antud hääled.
Analüütik Jonathan Evershedi hinnangul seisavad ees rasked poliitilised otsused.
«Nii Fianna Fáil kui Fine Gael on välistanud koalitsiooni Sinn Féiniga, kuid on nüüd surve all sellest lubadusest taganeda,» ütles ta The Associated Pressile. «Avalikustatud numbritest lähtudes ei ole võmalik moodustada valitsust, mis ei hõlmaks moel või teisel koostööd Sinn Féiniga.»