Uuring: Prantsuse pangad rahastavad metsade hävitamist
Prantsuse pangad on pakkunud pea kaks miljardit eurot põllumajandusfirmadele, mis on seotud metsade hävitamisega, ehkki riigi seadused keelavad keskkonnakahju rahastamise, selgub Global Witnessi uurimusest.
Prantsusmaa võttis kolm aastat tagasi vastu seaduse, mille järgi peavad ettevõtted tuvastama ja ennetama inimõiguste rikkumisi ja keskkonnakahju oma tarneahelas. Uurimuse järgi on suurpangad sellest hoolimata jätkanud raadamisega seotud projektide rahastamist üle maailma.
Global Witnessi uurimisest nähtus, et kuigi BNP Paribas, Natixis ja Credit Agricole on andnud lubadusi, mis puudutavad raadamist põhjustavaid põllumajanduskaupasid, ei peeta neist lubadustest tegelikult kinni.
«Meie kliima kiire kokkuvarisemine tekitab paljudel muret, nende seas ka pankade klientidel,» ütles uuringu peaautor Laurence Duprat. «Seega pole üllatav, et pangad ja investorid kuulutavad uhkelt eetilisi investeeringuid ja laenusid. Aga seal on silmnähtav vastuolu.»
«Needsamad Prantsuse finantsasutused vaatavad oma eeskirjadest mööda. Paljud nende vooruslikud lubadused on vaevu väärt paberit, millele need trükitud on,» ütles ta.
Näiteks andis Natixis mullu 50 miljonit dollarit krediiti ühele maailma suurimale põllumajandusfirmale Olam International. 2016. aastal valminud raportis järeldati, et Olam oli Gabonis raiunud maha 20 000 hektarit metsa, et rajada sinna palmiõli istandusi.
Olami kõneisik tõrjus vastutustundetu raadamise süüdistust ja ütles, et firma teeb tihedat koostööd Gaboni valitsusega, tagamaks tasakaalu riigi arenguvajaduste ja metsade säilitamise vahel.
Credit Agricole on «peamise pankurina» välja toodud Singapuris registreeritud põllumajandusfirma Halcyon Agri 2018. aasta aastaraportis.
Greenpeace teatas 2018. aastal, et Halcyon võttis 2016. aastal üle kummipuuistandused Kamerunis ja raadas järgneval kahel aastal nende laiendamiseks 2300 hektarit metsa.
Kuigi BNP Paribas lubas 2015. aastal, et sihib oma investeeringutes metsatustamisneutraalsust, oli see mullu endiselt üks pankadest, mis haldas Brasiilia veisefirma Marfrigi 500 miljoni dollarist võlakirja emissiooni.
Greenpeace USA metsandusdirektor Daniel Brindis ütles, et Marfrig ei saa tagada, et farmid, mis selle varustajatele veiseid müüvad oleksid raadamisest priid. Võlakirja emissiooni hindama palgatud konsultatsioonifirma teatas, et Marfrig saab anda ainult «mõõduka» kinnituse, et see ei panusta metsade kadumisse, teatas Global Witness.