Ravimikriisis venelased hangivad oma retseptirohtusid Soomest
Seni on Soomes käivate vene turistide reisiprogrammi kuulunud vitamiinide ja käsimüügiravimite ostmine, nüüd muutuvad neile kättesaadavaks ka retseptiravimid. Kuna Venemaal on ravimite saadavus ja kvaliteet kohati väga vilets, siis käiaksegi neid ostmas Soomes ja mujal Euroopas.
Eelmisel suvel sattus epilepsiat põdeva lapse ema Moskvas kriminaalsüüdistuse alla, sest ta tellis välismaalt oma lapse jaoks epilepsiaravimit Frisium, mis pole Venemaal müüdavate ravimite nimekirjas. Juhtum tekitas furoori ja seepeale lubas tollane Vene peaminister Dmitri Medvedev eraldada üle 26 miljoni rubla ehk umbes 370 000 eurot selleks, et Venemaale toodaks vajalikke ravimeid kroonilisi haigusi põdevatele lastele.
Venemaa tervishoiuministeeriumil on hädavajalike ja vältimatute ravimite nimekiri, millesse kuulus eelmise aasta lõpus 375 ravimit, sel aastal soovitakse sinna lisada veel 23 uut ravimit. Näiteks on selles nimekirjas eelmisest aastast hulgiskleroosihaigetele oluline Ocrevus. Sellest hoolimata on Peterburis raskusi selle ravimi hankimisega. Hulgiskleroosi haruldasemat vormi põdevad inimesed peaksid Venemaa seaduste järgi saama seda ravimit tasuta, kuid Peterburi ei ole rahanappuse tõttu seda piisavas koguses hankinud. Osa seda haigust põdevatest inimestest on pidanud oma ravimit nõudma isegi kohtu kaudu, vahendas oktoobris Vene väljaanne RBK.
Probleemide taga on Venemaa riiklik ravimisüsteem ning ravimite hinnastamise põhimõtted, mille mõte on hoida hinnad nii madalal, et kõigil kodanikel ja terviseasutustel oleks raha neid osta. Paraku pole ilusatest ideedest hoolimata ravimeid saada.
Soomlased ulatavad abikäe
Helsingi meditsiinikeskus MedFin alustas eelmisel aastal kaugvastuvõtuga ja kirjutab venelastele välja retseptiravimeid Soome apteekidesse. Klient täidab keskuse kodulehel venekeelse ankeedi, mille arst ja õde üle vaatavad. Kui antakse heakskiit, saab patsient retsepti Soome või muu Euroopa Liidu riigi apteeki.
Medfini tegevjuht ja arst Valeria Dansson rääkis, et neilt on ravimeid soovitud erinevate vähihaiguste raviks, samuti antidepressante. Lisaks veel ravimeid migreeni, epilepsia ja Parkinsoni korral.
«Venemaal on keeruline olukord just vähiravimitega,» sõnas Dansson. Lääne ettevõtted on Venemaa ravimiturult lahkunud, kuna nende toodetud ravimite hinnad on kõrgemad kui riiklik hinnastamispoliitika lubab.
Venemaa lõpetas 2016. aastal ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hea tootmistavade süsteemi ehk GMP-standardi järgimise ja lõi oma standardi, mille täitmist ta nõuab ka välismaa ravimifirmadelt. Viimastel aastatel on välismaiste ravimite asemel pakutud venelastele kodumaiseid, kuid need on kehvema kvaliteediga. Kohati tuuakse ravimeid isegi Indiast ja Aasiast.
Kahtlase kvaliteediga ravimid
Peterburis saab apteegist 20 200 mg ibuprofeenitabletti kätte 30 eurosendi ehk 19 rubla eest. Hind on küll soodne, kuid teine asi on see, kas nii odavat tabletti julgetakse osta või kas see üldse toimib, kuna selle on valmistanud India ravimikontserni Vene tütarfirma.
Dansson kirjutab retseptiravimeid välja umbes sajale venemaalasele kuus, kuid see arv on kasvamas. Venelastele ravimite väljakirjutamisel järgib MedFin Soome Ravimiameti soovitusi. Kui kliendil on ankeedis märgitud suurem kogus soovitud ravimeid, siis kutsutakse ta Soome vastuvõtule. Medfin ei kirjuta välja sõltuvust tekitavaid ravimeid.
MedFin on praegu Soomes ainus, kes kirjutab venelastele retseptiravimeid Euroopa Liidu riikide apteekidesse. Selleks, et saada retsept Soome apteeki, tuleb venemaalasel välja käia 48 eurot, muu Euroopa Liidu riigi puhul 60 eurot. Pakutakse ka kulleriteenust Venemaale.
Sotsiaal- ja tervisevaldkonna loa- ning järelvalveasutus Valvira kinnitusel on retseptide väljakirjutamine kaugvastuvõtuga lubatud, kuid tagatud peavad olema teatud eeldused, näiteks patsiendi turvalisus. «Tavalise nohu korral ei ole probleemi, kui ravim on kehva kvaliteediga. Kuid kui tegemist on elu ja surma küsimusega, siis on kvaliteet väga oluline. Siis müüakse kasvõi oma kodu maha ja ostetakse pigem hea ravim Euroopast kui kahtlane Venemaalt,» sõnas Dansson. Samas ta ei soovi, et retseptiravimiäri kasvaks. «Loodan, et olukord Venemaal paraneb.»