VÄLISMINISTER AASTAKÕNES ⟩ Venemaa esitab jõuliselt fakte eiravat ajaloonarratiivi

Välisminister Urmas Reinsalu.

FOTO: Riigikogu

Postimees valis tänavusest välispoliitika aastakõnest – mis oli paberversioonis ligi kaheksa lehekülge pikk – välja kümme kandvat mõtet ning nelja eesti välispoliitika eksperdi kiituse ja kriitika välisminister Urmas Reinsalu riigikogus peetud etteaste kohta.

1.  USA on Eesti kõige olulisem partner julgeolekupoliitikas

Peaminister Jüri Ratas ja USA asepresident Mike Pence.

FOTO: Twitter / Vice President Mike Pence

Jätkuvalt on tähtis meie kahepoolse koostöö süvendamine ja mitmekesistamine Ameerika Ühendriikidega. USA on meie kõige olulisem partner julgeolekupoliitikas. Seetõttu on Atlandi-üleste suhete tugevdamine ja koostöö intensiivistamine USAga Eesti oluline eesmärk ja seda ka meie tegevuses rahvusvahelistes organisatsioonides.

Möödunud aasta oktoobris leppisime aga USAga kokku ühisavalduse, mis näeb ette senisest intensiivsema koostöö mitmes olulises valdkonnas. Selle üheks väljenduseks on Eesti peaministri ja USA asepresidendi heaks kiidetud ühisavaldus 5G võrkude turvalisuse teemal, aga ka meie otsus liituda möödunud nädalal USA asutatud usuvabaduse alliansiga – algatusega, mis aitab kaasa nii usu- kui veendumusvabaduse edendamisele maailmas.

2. USA roll Lähis-Ida rahuprotsessis on märgiline

USA esitatud Lähis-Ida rahuplaani vastased protestid Gaza linnas.

FOTO: Mahmoud Issa/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Lähis-Ida rahuprotsessis on toimunud oluline areng Ameerika Ühendriikide uue rahuplaani esitamisega, mis on leidnud laialdast vastukaja. Tervitame USA juhtrolli, sest ilma USA algatuseta rahuprotsessis edasiminekut pole. Oluline on taasalustada dialoogi konflikti osapoolte vahel, sest ainult läbirääkimised võivad viia õiglase ja püsiva rahuni. 

3. Venemaa esitab jõuliselt oma ajaloonarratiivi

Venemaa president Vladimir Putin kõnelemas Jerusalemmas toimunud holokausti mälestusüritusel. Meenutusürituse korraldanud holokausti mälestamise ja uurimise keskus Yad Vashem palus vabandust, et lasi domineerida Venemaa ajaloonarratiivil ja eksitaval informatsioonil.

FOTO: CHINE NOUVELLE/SIPA/CHINE NOUVELLE/SIPA

Venemaa agressiivne välispoliitika ei ole muutunud, mille tõttu Euroopa Liidu ja NATO senine poliitika suhetes Venemaaga peab jätkuma. Teise maailmasõja lõpu 75. aastapäeva eel esitab Venemaa jõuliselt ajaloonarratiivi, mis eirab ajaloolisi fakte ja püüab muuta üldtunnustatud ajalookäsitlust.

4. Eesti jaoks on tähtsaim kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse

Euroopa Liidu liikmesriikide lipud Euroopa parlamendi hoone ees Strasbourgis päev enne Suurbritannia lahkumist ühendusest.

FOTO: Jean-Francois Badias/AP/Scanpix

Ametis olev Vabariigi Valitsus lähtub välis- ja julgeolekupoliitikas Eesti rahvuslikest huvidest, riiklikust suveräänsusest ning rahvusvahelisest õigusest, järgides rahvusvahelisi kokkuleppeid ja ÜRO põhimõtteid. Me viime ellu iseseisvat ning järjepidevat välis- ja julgeolekupoliitikat eeskätt läbi oma kuuluvuse Euroopa Liitu ja NATOsse. Eestile on oluline Euroopa Liidu ja NATO ühtsus ning koostöö, nähes Euroopa Liitu ka tulevikus riikide liidu, mitte liitriigina.

5. Rände algpõhjuste kõrvaldamine nõuab tähelepanu

Põgenike telklaager Kreekas Lesbose saarel.

FOTO: ELIAS MARCOU/REUTERS/Scanpix

Rändekriis ei tundu täna ehk nii teravana kui paar aastat tagasi. Euroopa Liidu ebaseadusliku sisserände arvulised näitajad on vähenemas. Ent rändesurve Euroopa suunal püsib. Rände algpõhjused, eeskätt Lähis-Idas ja Aafrika kontinendil ei ole kuhugi kadunud. Tuleb leida vahendeid rände algpõhjustega tõhusamaks tegelemiseks ning seetõttu osaleme sõjalistes ja tsiviilmissioonides lõunas. Eesti jaoks on tähtis, et Euroopa oleks võimeline kontrollima oma välispiire. Eesti valitsuse konservatiivne rändepoliitika jätkub. Oluline on säilitada maksimaalne suveräänsus migratsiooniküsimustes.

6. Kolme Mere Algatusega kasvatatakse huvi regiooni investeerimise vastu

Läänemeri.

FOTO: Eero Vabamägi

Eesti on sel aastal võtnud initsiatiivi Kolme Mere Algatuses, milles osalevad 12 riiki Lääne-, Musta ja Aadria mere vahel. Algatuse eesmärk on arendada põhja-lõuna telje transpordi-, energia- ja digiühendusi ning edendada piiriülest koostööd. Selle aasta juunis Tallinnas toimuv Kolme Mere tippkohtumine on meile üks 2020. aasta peamisi sündmusi. Tippkohtumise raames korraldame ärifoorumi, mille eesmärk on suurendada huvi regiooni majandusse investeerimise vastu ning sillutada teed rahvusvaheliste investorite panustamisele 3SI fondi. Kolme Mere Algatuse taristuprojektide rahastamiseks on loodud Kolme Mere investeerimisfond. Üks Tallinna tippkohtumise eesmärk on fondi edukas käivitumine ning enamate riikide ja investorite liitumine fondiga. Eestil on põhimõtteline valmidus fondiga ühineda ja eraldada fondi käivitamiseks 20 miljonit eurot.

7. Ühendkuningriik jääb ka Brexiti järel oluliseks liitlaseks

Briti sõdur Tapa sõjaväelinnakus.

FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

2020. aasta on toonud muutuse Euroopas: Brexit on saanud teoks, EL jätkab 27 liikmega. Seoses üleminekuperioodiga pole suhetes sisulisi muudatusi aasta lõpuni ette näha. Oluline on rõhutada, et Eesti suhted Londoniga on alati seisnud laiemal pinnal kui kuulumine ELi. Nagu Ühendkuningriigi liidrid on öelnud: «Ühendkuningriik lahkub küll EL-ist, kuid mitte Euroopast», ning meil on ühine huvi jätkuva koostöö vastu paljudes aktuaalsetes küsimustes, nagu näiteks kaitse-, teadus- , digi- või küberkoostöö ning strateegiline kommunikatsioon. Lisaks suurepärastele vastastikustele suhetele jääb Ühendkuningriik oluliseks liitlaseks NATOs.

8. Suhted Hiinaga võivad pakkuda võimalusi vastastikku kasulikuks koostööks

Hiina majanduskeskus Shanghai.

FOTO: Wang G/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Peame olema suutelised kaitsma ja edendama oma väärtusi ja põhimõtteid maailmapoliitika pikaajaliste arengute taustal. Pean silmas Eesti ja ELi suhteid kasvava Hiinaga. Suhetes Hiinaga näeme võimalusi vastastikku kasulikuks koostööks paljudes valdkondades. Samas on vajalik ELi ja laiemalt liitlaste vaheline ühtsus ja ühiste poliitikate arendamine, et mitte killustuda globaalsete muudatuste pingeväljas.

9. Kliimaeesmärkide täitmise kõrval peab säilima piirkondlik konkurentsivõime

Põlevkivitööstus.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Euroopa Liidu üks algava perioodi prioriteete on seotud kliimapoliitikaga. Eesti valitsus toetab kliimaeesmärke, lähtudes sellest, et riigid säilitavad suveräänsuse maksuküsimustes ning muutused viiakse läbi selliselt, et piirkondlik konkurentsivõime säilib. Ühtlasi peame silmas pidama, et 2050 kliimaeesmärkide saavutamine ei takistaks meil energiajulgeoleku tagamist. Nimetasin välisministeeriumis ametisse kliima- ja energiateemade erisaadiku proua Kaja Taela.

10. Ametisse asuvad majandusdiplomaadid

Tänavu avatakse Eesti saatkond Singapuris.

FOTO: ROSLAN RAHMAN/AFP/Scanpix

Eelkõige välismajanduse huvide laiendamiseks plaanime 2020. aastal avada saatkonnad Singapuris ja Lõuna-Koreas. Täiendavad majandusdiplomaadid on esmajärjekorras kavas saata Tokyosse, Torontosse, Genfi, Varssavisse, Riiga, Washingtoni ja Abu Dhabisse. Peamiselt IT-sektori ettevõtete huvide esindamiseks määrame ametisse ka Aafrika-suunalise majandusdiplomaadi, kes resideerib Tallinnas. Kõik need tegevused näitavad, et ettevõtluse edendamine ekspordi toetamise ja investeeringute kasvule kaasaaitamise kaudu ning turismi edendamine on täna välisministeeriumi peamiste eesmärkide seas.

Mida arvavad tänavusest Eesti välispoliitika aastakõnest rahvusvaheliste suhete eksperdid?

1. Mis oli teie jaoks selle kõne tähelepanuväärseim mõte?

2. Millega tahaksite vaielda?

Kristi Raik, Eesti Välispoliitika Instituudi direktor

1. Kõne oli alalhoidlik ja järjepidevust rõhutav. Praegusel poliitiliselt pineval ajal oli see vajalik signaal: Eesti välispoliitika on järjekindel ja nii eestlastele kui ka Eesti partneritele arusaadav ning äratuntav. Rahvuslik ja rahvusvaheline julgeolek, mis tugineb liitlassuhetel, rahvusvahelisel õigusel, Eesti osalusel NATOs, ELis ja ÜROs – kõik need olulised elemendid said esile tõstetud.

2. Rohkem oleks vaja läbi mõelda see, kuidas Eesti kohaneb maailmas toimuvate muutustega, mis õõnestavad meie välispoliitika vundamenti. Praeguses ajalootsüklis on maailm muutumas väikeriikidele ohtlikumaks; jõujooned muutuvad, mängureeglid murenevad ja suurvõimud - eelkõige USA ja Hiina - võistlevad üksteisega üha teravamalt. Eesti võib nõuda, et kõik meile kasulik peab jätkuma nii nagu seni, aga muutused tulevad meilt luba küsimata. Üks keeruline küsimus on, kuidas sobitada kokku tihedad kahepoolsed suhted USAga ja Eesti toetus tugevatele transatlantilistele ning ka globaalsetele institutsioonidele. Veel mõni aasta tagasi, kui USA toetas kindlalt nii NATOt, Euroopa integratsiooni kui ka liberaalset maailmakorda, sellist probleemi ei olnud. Täna võib toetus mõningatele USA presidendi algatustele kahjustada Eesti jaoks keskse tähtsusega institutsioone ja põhimõtteid.

Andres Kasekamp, Toronto Ülikooli professor

1. Kõne järgis tavapärast formaati, kus kõik tähtsamad teemad said kaetud. Seekordne kõne oli julgeolekukeskne, alustades NATO ja USAga. Kena, et välisminister pööras tähelepanu väliseesti kogukondade panusele ja väga õige, et ta tõstis esile diplomaatide olulisust ja vajadust välisministeeriumi ressursse suurendada.

2. Kahju, et tihedat rahvusvahelist koostööd nõudev maailma suurim ja pakilisim väljakutse - kliimasoojenemise peatamine - leidis mainimist vaid Eesti suveräänsuse kaitsmise ja maksuküsimuste raames.

Erkki Bahovski, ajakirja Diplomaatia peatoimataja

1. Kõnes oli mitu kohta, mis rõhutasid majandushuvide sidumist välispoliitikaga. Selleks on näiteks kolme mere algatuse arendamine, aga ka saatkondade avamine Singapuris ja Lõuna-Koreas, lisaks mitmete majandusdiplomaatide lähetamine. Nendes momentides peitus kõne positiivseim sõnum – Eesti võtab oma majandushuvide esindamist globaalsel areenil järjest tõsisemalt ja kui kõik läheb hästi, tõuseb sellest tulu meile kõigile.

2. Küsimus on aktsentides. On arusaadav, et turbulentsel ajal vajab Eesti hädasti häid suhteid USAga ja viise liitlassuhete veelgi tihedamaks muutmiseks. Ent küsitavad ongi just need viisid. Kas ühemõtteliselt Lähis-Ida rahuplaani heakskiitmine on ikka päris õige lähenemine? Seda rahuplaani on väga paljud, kaasa arvatud palestiinlased, kritiseerinud ja on selge, et vähemalt praeguse seisuga see plaan tööle ei hakka. Teiseks on usuvabaduse allianss. Miks seda vaja on? Alliansi liikmete põhiseadustes on usuvabadus sisse kirjutatud, milleks on veel vaja seda eraldi kinnitada? Kuidas näeb välja usuvabaduse edendamine maailmas? Iraak ja Afganistan peaksid olema eredad näited, mis juhtub demokraatia edendamisega. Usuvabadus on demokraatia üks osa ja kardetavasti võib usuvabaduse pealesurumisel olla vastupidine efekt – just trotsiks võõrriikide sekkumisele hakatakse mingi kindla konfessiooni esindajaid ahistama. USAga annab ju töötada sissetallatud radu pidi – panustada NATOsse, arvestades, et meid tõsteti kohtumisel Trumpiga tänu eeskujulikele kaitsekuludele esile, ja katsuda aidata kaasa ühise keele leidmisel USA ja Euroopa vahel.

Sven Sakkov, Rahvusvaheliste Kaitseuurigute Keskuse direktor

1. Kõne oli ootuspärane - kõik kohustuslikud elemendid olid olemas, kõik suuremad teemad kaetud. Tugev USA suund oli läbiv - nii kahepoolsete suhete kontekstis kui ka Kolme Mere Algatuse osas. Eks ka ühinemist usuvabaduse alliansiga tasub vaadelda USAga vastastikuste suhete ülesehitamise osana. Kolme Mere Algatuse osas vajab kindlasti märkimist, et Vabariigi Valitsuse valmisolek 20 miljoni euro investeerimiseks on kõva sõna. Hea, et tähelepanu pälvisid ka Kremli katsed ajalugu pea peale pöörata. 

2. Jõulisemat arendust oleks oodanud Hiina teemal. See osa jäi ettekandest pisut verevaeseks. Kulmu pani kergitama Lähis-Ida rahuprotsessi käsitlus, mille puhul osundati olulisele arengule, «mis on leidnud laialdast vastukaja». Ütlemata jäi see, et see vastukaja on olnud ülekaalukalt negatiivne. 

Kokkuvõtvalt - soliidne, ülevaatlik, üllatustevaene kõne. 

Välisministri täispikkuses kõne on leitav SIIT

Tagasi üles