Tippteadlane andis koroonaviiruse kohta karmi hoiatuse (7)
Kui uut koroonaviirust kontrolli alla ei saada, võib sellega kokku puutuda kuni kaks kolmandikku maailma elanikest, hoiatas Hongkongi juhtiv epidemioloog.
Hongkongi ülikooli professor Gabriel Leung edastas hoiatuse pärast seda, kui Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas, et koroonaviiruse juhtumid Hiinat mitte külastanud inimestel võivad olla vaid jäämäe veepealne osa. Leungi sõnul on suureks küsimuseks selle sama jäämäe tegelik suurus ja kuju.
Ekspertide hinnangul annab iga nakatunu viiruse edasi keskmiselt 2,5 inimesele, mis tähendab, et haigestumus on 60–80 protsenti.
«60 protsenti maailma rahvastikust on kohutavalt suur number,» rääkis Leung Guardianile enne WHO ekspertide kohtumist Genfis. Isegi kui kõiki haigusjuhtumeid arvesse võttes võib suremuse määr jääda ühe protsendi juurde, siis oleks kogu maailma lõikes haigusesse surnute arv väga kõrge.
Leung kavatses Genfi kohtumisel suurima probleemina välja tuua viiruse ülemaailmse ulatuse. Teiseks on tema sõnul oluline välja uurida, kas Hiina poolt kasutusele võetud karmid meetmed viiruse leviku piiramiseks on toiminud. Kui on, siis tasuks professori hinnangul ka teistel riikidel kaaluda sarnaste meetmete kasutusele võtmist.
Leungi peetakse maailma üheks juhtivaks koroonaviiruste eksperdiks. Ta mängis olulist rolli SARSi leviku tõkestamisel aastatel 2002–2003.
Jaanuari lõpus ennustas ta meditsiinilises teadusajakirjas The Lancet, et haigestunute arv kasvab järgmiste nädalate jooksul teistes Hiina linnades plahvatuslikult. Ta leidis ka, et viirusepuhangud maailma suurlinnades võivad olla vältimatud, kuna liikvel on palju inimesi, kes on nakatunud, aga kel pole veel sümptomeid esinenud. Teise viiruse leviku põhjusena tõi ta välja ebapiisavad meetmed rahvatervise kaitsel.
Leungi sõnul üritavad eksperdid ennustada erinevate võimaluste tõenäosust. «Kas nakatub 60–80 protsenti maailma rahvastikust? Võib-olla mitte. See võib käia lainetena. Viiruse surmavus võib nõrgeneda, sest kui see tapaks kõik oma teel, ei oleks sellest kasu, kuna ka see (viirus) tapetaks lõpuks.»
Ta peab üheks võtmetähtsusega küsimuseks seda, kas Wuhanis ja mujal on haigusjuhtumite arv vähenenud. «Kas massiline rahvatervisesse sekkumine, sotsiaalne distantseerimine ja liikumispiirangud on Hiinas töötanud? Kui jah, siis kuidas saame neid laiendada? Või pole see võimalik?»
Isegi kui meetmed on osutunud efektiivseteks, siis näeb ta endiselt probleeme. «Eeldame, et need on töötanud. Aga kui kauaks on võimalik koole sulgeda? Kui kauaks saab terve linna lukku panna? Kui kaua saab inimesi ostukeskustest eemal hoida? Ja kui kõik need piirangud kõrvaldada, siis kas see tuleb tagasi ja hakkab möllama? Need on vägagi reaalsed küsimused,» sõnas Leung.
Kui aga Hiina piirangud ei ole toiminud, siis tähendab see, et tuleb silmitsi seista uue reaalsusega ja tunnistada, et koroonaviiruse leviku takistamine ei pruugi olla võimalik. Professori hinnangul tuleks siis kurssi muuta ja püüda leviku peatamise asemel selle mõjusid leevendada.
Praegu on aga leviku piiramine ülimalt oluline. Leungi sõnul on suureks probleemiks peiteaeg, mille jooksul ei esine sümptomeid, aga nakkusoht eksisteerib. Ta leiab, et oluline on kehtestada karantiin, millega takistada viiruse edasist levikut. See tähendab, et ideaalis tuleks karantiinis olevaid inimesi iga paari päeva tagant kontrollida. Kui keegi karantiinis olevatest inimestest või ohus oleval kruiisilaeval osutub analüüsi vastus positiivseks, tuleks kell uuesti käima panna ja kõigile taas 14 päeva pikkune karantiin kehtestada.
Mõned Hiinaga tihedat ühendust omavad riigid on tarvitusele võtnud ettevaatusabinõud. Näiteks kolm nädalat tagasi rääkis Leung Tai terviseministriga ja soovitas luua karantiinilaagrid, mida valitsus tänaseks ka teinud on. Professori sõnul tekitab aga küsimusi see, et näiteks Indoneesias pole tänini teateid ühestki haigusjuhtumist.
Teadlased pole tänini päris kindlad, kas viirus võib levida piisknakkusena või ka õhuosakeste kaudu. Leung tunnistas, et viiruse möllamise ajal on keeruline sellist detailset uurimistööd teha. Samas on raske saada usaldusväärseid andmeid ka ajal, mil viirus ei ole sedavõrd ägedas faasis. «SARSi ajal ei olnud võimalik selliseid uuringuid teha,» ütles ta.