Anglikaani ühenduse pea, Canterbury peapiiskop tunnistas täna, et Suurbritannia riigikirik on institutsionaalselt rassistlik, ning palus andestust mustanahaliste ja teiste vähemuste kohtlemise pärast Teise maailmasõja järel.
Anglikaani kiriku pea tunnistab juurdunud institutsionaalset rassismi
Anglikaani vaimulikud tegid eile õhtul avalduse, milles palutakse vabandust nõndanimetatud Windrushi põlvkonnalt, mis saabus pärast sõda endistest Kariibi mere kolooniatest. Põlvkond sai nime laeva järgi, mis tõi 1948. aastal Lääne-India saartelt Suurbritanniasse esimese rühma sisserändajaid.
Briti võimud kutsusid Kariibi piirkonna elanikke Suurbritanniat sõjavaremetest üles ehitama, lubades neil jääda määramata ajaks.
Mitte keegi ei saanud aga Ühendkuningriigi kodakondsust kinnitavaid dokumente ja kuna paljud Kariibi riigid hiljem iseseisvusid, jäid nad üldse igasugustest õigustest ilma.
Mitukümmend Windrushi põlvkonna liiget saadeti põhjendamatult välja peaminister Theresa May valitsuse ajal.
Canterbury peapiiskop Justin Welby ütles teisipäeval kirikukogul, et Inglismaa kirikus juurdunud institutsionaalses rassismis ei ole mingit kahtlust.
«Me ei toiminud minevikus õiglaselt ega tee seda ka praegu, ja kui me ei ole tulevikus selles vallas radikaalsed ja otsustavad, räägime seda juttu ka 20 aasta pärast,» ütles peapiiskop.
«Oleme teinud kahju kirikule, jumala mainele ja eelkõige neile, kellest oleme teinud ohvrid.»
Kirik tegi avalduse samal päeval, kui viimasel hetkel langetatud kohtuotsusega jäi 25 välismaal sündinud kurjategijat Jamaicale välja andmata.
Windrushi põlvkonna õiguste eest võitlejad väidavad, et Suurbritannia saadab tagasi inimesi, kes tulid riiki väikelastena ja kel pole Jamaicaga mitte mingeid sidemeid.
Peaminister Boris Johnson avaldas aga eile arvamust, et need inimesed ei oleks pruukinud kuritegusid toime panna.
Apellatsioonikohus otsustas, et 50 väljasaatmisele määratud inimesest 25 ei saanud juriidilist nõu, sest nende telefonid ei töötanud Heathrow kinnipidamiskeskuses.