2012. aasta võimalikud arengud Euroopas ja mujal maailmas

Uusaastaöö Frankfurdis Euroopa Keskpanga ees, samas kohas tähistati kümne aasta eest euro kasutuselevõttu. Foto: AFP/SCANPIX

Euroopa Välissuhete Nõukogu eksperdid koostasid alanud aastal Euroopat, tema naabreid ja maailma puudutavate võimalike arengute nimekirja.

Euroopalik tsivilisatsioonide kokkupõrge
Kuigi kriisi tegelikuks põhjuseks oli struktuuriviga – ilma ühise riigikassata võeti kasutusele ühisraha –, kipuvad põhjaeurooplased euro­probleeme seletama vastutustundliku põhja ja vastutustundetu lõuna kokkupõrkena.

Lõunapoolsemad riigid tunnevad aga, et põhi on neid piiratud ja tingimusliku solidaarsusega reetnud, ja see on nende meelest probleemi osa. Nad tunnevad, et on Saksamaa edule kaasa aidanud – näiteks ostes Saksa autosid.  Prantsusmaa on aga kahe tule vahele jäänud – sellise «kistud riigi» vasteks oli Huntingtonil lääne ja islamiriikide vahel laveeriv Türgi. See tahab olla põhjas osa, kuhu võim on nihkumas, kuid seisab silmitsi ohuga muutuda lõunaks.

Saksamaa taasavastab, et on Euroopa riik
Nakatumine levib, maailmamajanduse (ja Saksa ekspordi) veduriks olnud arenevad turud hakkavad kõhklema ja Saksamaa tunnetab lõpuks kriisi täielikku mõju. Saksa kümneaastaste tähtajaga võlakirjade oksjon novembris ja AAA-reitingu langetamise oht joonistavad välja mustri, mis muudab Saksamaa sisedebatti. Selle tulemusena avab viimane laenulootus Saksamaa oma uksed eurovõlakirjadele ja Euroopa Keskpangale.

Britilik Euroopa ilma Suurbritanniata
Kui Suurbritannia on lavalt lahkunud, hakkab Euroopa lahendama paljusid küsimusi, mille eest enne võitles London – riigivalitsuste ja parlamentide suurem roll, algtuumikust laiem Euroopa, liberaalsed struktuurireformid lõunapoolsete maade majanduses, kesksete institutsioonide, nagu Euroopa Komisjon, suhteline võimukaotus. Suurbritannia küsimus võib muutuda ka strukturaalseks, kui riigi jagunenud koalitsioon pingutab, et oma kaht eesmärki kooskõlastada – näha eurot edasi minemas ja tulla toime sees-väljas referendumit soovivate toori euroskeptikutega.

Hiina on sunnitud suunduma rahanduslikku G3, et oma reserve kaitsta
43 protsenti Hiina ekspordist läheb Euroopasse või USAsse ja üle 90 protsendi riigi välisvaluutavarudest on dollarites või eurodes. Kuigi Hiinale on pakutud ELi abistama tõttava valge rüütli rolli ja spekuleeritud tema mõju üle USA-le, vajab Hiina tegelikult lääne turge ja kardab oma valuutareservide väärtuse pärast.
Üks Hiina võimalusi on kiigata koos võlglastega lahenduse leidmiseks G3 poole (Hiina, USA, Euroopa), teine aga abitult tunnistada reservide väärtuse vähenemist.

Vene rüselus Euroopaga (ja selle pankadega)
Hoolimata survest (valimistele järgnenud protestid) muuta poliitika vabamaks ja moderniseerida majandust, seostub Putini tagasitulek vaikse brežneviseerumise ja nüristava autoritaarsusega.  
Reaktsioonina laseb mobiilne kapital riigist jalga ja otsib Euroopas mõne turvalisema koha, eriti puudutab see välismaalt rahasüste saavat kapitali. Nii liitub Venemaa raha Hiina omaga uues rüseluses Euroopa pärast.

Euroopa remilitariseerimine
Euroopa pehme võim on praeguses majandus-poliitilises kriisis vopse saanud, samal ajal kui Liibüa ja võimalikud tülinad Süüria/Iisrael/Iraan näitavad, et ühtsel sõjalisel vastusel on tõeline väärtus multipolaarsest maailmast hoolimata. Olukorras, kus Putini ähvardustest kubisev retoorika kogub hoogu ja kahtlused USA pühendumises Euroopa kaitsele aina suurenevad, võivad Prantsusmaa ja Suurbritannia leida end oma Euroopa partneritele diskreetselt tuumavihmavarju pakkumas.

Hiina avastab võistlusliku poliitika, kuid tugevdab autoritaarsust
Konkurents Pekingis kasvab, kui poliitbüroo alalise komitee (mis teeb kõik riigi tähtsamad poliitilised otsused) kümnest liikmest seitse välja vahetatakse. Konkurentsi käigus keskendutakse majandusarengule, võimalikele arengumudelitele ja nende otsustavale mõjule Hiina tulevikule. Samal ajal kasvavad ühiskonnas pinged ja konfliktid, millele vastatakse tuttaval moel – autoritaarsusega.

Türgi taas-atlandiseerumine
Kui Ankara avastab oma piirkondlike strateegiate piirangud, seisab silmitsi pingetega Iraani küsimuses, vaevleb naabrite ja endiste liitlaste, nagu Süüria ja Iisraeli tõttu ning tunnistab hiljutisele taassünnile kaasa aidanud majandustõusu raugemist, peab Türgi järele mõtlema. Ta ei pöördu aga Euroopa, vaid USA poole. Viimase tagasitõmbumine Iraagist tõstab Türgi aktsiaid otsustava piirkondliku liitlasena.

Kodustatud vennaskond
Moslemi Vennaskond saab uues Lähis-Idas lääne jaoks kõige mugavamaks ja kasulikumaks partneriks, eriti USA jaoks. Vennaskond tõestab end pigem pehme ja poliitiliselt kodustatud liikumisena, mis eelistab võimu kindlustada, mitte jätkata põhjalikuma revolutsiooniga.

Täiuslik Iraani torm
Kuigi Iraan ja teda puudutavad konfliktid on eelnevatel aastatel olnud koera moodi, kes ei haugu vastu, võib see aasta kaasa tuua võimaliku mürgise jõudude kombinatsiooni. Esiteks Iisraeli liidrid, kellele on riigi tuumaprogramm pinnuks silmas, teiseks Iraani enda ettearvamatu käitumine kartuses, et piirkond pöörab talle selja. Lisaks ei soovi USA valimistsükli tõttu näidata end nõrgana või Iisraeliga lahkarvamusel olevana.