Johnsoni valitsusest lahkus rahandusminister
/nginx/o/2020/02/13/12939223t1hef7c.jpg)
Vaid paar nädalat pärast Brexitit on Suurbritannia peaminister Boris Johnson võtnud nõuks teha valitsuses ümberkorraldusi. Esimeseks lahkujaks on oma nõunikest mitte loobuda suvatsenud rahandusminister.
Briti rahandusminister Sajid Javid astus täna ametist tagasi ja tema koha võtab üle 39-aastane Rishi Sunak, endine rahandusministeeriumi peasekretär, ehk sisuliselt Javidi parem käsi. Ministrivahetus toimus vaid kuu aega enne tähtaega, mil rahandusministeerium peaks esitama riigi järgmise aasta eelarve.
Rahandusministri lahkumine on järjekorras juba neljas märkimisväärne ümberkorraldus Johnsoni valitususes.
Uudisteagentuur AFP vahendas, et peaminister Boris Johnson nõudis Javidilt tema nõunike vallandamist, kuid minister keeldus sellest.
«Peaminister ütles, et ta peab vallandama kõik oma erinõunikud ja asendama nad peaministri erinõunikega, et teha nad üheks tiimiks,» ütles allikas.
«Rahandusminister ütles, et ükski endast lugu pidav minister ei saa nende tingimustega nõustuda,» lisas ta.
Javidi lahkumise eel levisid kuulujutud pingetest rahandusministeeriumi ja peaministri lähedase nõuniku Dominic Cummingsi vahel.
Hiljuti vahetas Johnson välja ka Põhja-Iirimaa ministi Julian Smithi. Ta tegi seda vaid paar nädalat pärast võimujagamisleppe sobitamist Belfastis, millega lõppes kolm aastat kestnud võimuvaakum.
Lisaks on viimastel nädalal ametist kõrvaldatud ettevõtlusminister Andrea Leadsom, keskkonnaminister Theresa Villiers ja peaprokurör Geoffrey Cox.
Johnson hoidus ministrite väljavahetamisest pärast detsembris toimunud erakorralisi valimisi, et võimalik segadus valitsuses ei häiriks Brexiti lõpule jõudmist.
Nüüd, mil Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust sai ametlikuks, tegutseb Johnson analüütikute sõnul aktiivselt selle nimel, et panna kokku endale meelepärane valitsus, mis võtaks enda sihiks siseriiklikele teemadele keskendumise.
Sajid Javid: Thatcheri fännist eksrahandusminister
Täna rahandusministri ametikohalt lahkunud Sajid Javid on Pakistani immigrandist bussijuhi poeg, kes pärast lennukat karjääri pankuri ja poliitikuna tõusis lõpuks Boris Johnsoni rahandusministriks.
Mullu juulis peaministriks saanud Johnson valis peaminister Theresa May valitsuse siseministri Javidi sisuliselt oma paremaks käeks.
Javid sai rahandusministriks ajal, mil Ühendkuningriik oli silmitsi Euroopa Liidust leppeta lahkumisega ja kimpus ärevusega finantsturgudel, mis oli viinud naela aastate nõrgimale tasemele.
Nelja lapse isal, kes on helgelt meenutanud Margaret Thatcheri kätlemist noore poisina, oli aga finantskriisidega toimetulekul kogemusi. Nimelt oli ta teeninud üüratuid kasumeid, kaubeldes 2008. aasta finantskriisi ajal Deutsche Bankis.
Pankurikarjääri järel sisenes ta poliitikasse, kus tema karjäär ministrina aina uutesse kõrgustesse liikus: enne siseministriks saamist 2018. aasta aprillis teenis ta ettevõtlusministrina, seejärel elamuministrina.
Javidi kogus populaarsust ustava siseministrina, kes suhtus karmilt kuritegevusse, kuid tunnetas ka rassilist ebaõiglust Briti varasemas immigratsioonipoliitikas.
Tema eelkäija siseministrina vallandati seoses skandaaliga niinimetatud Windrushi põlvkonna ümber: Kariibidel sündinud britid, kes kolisid 1960. aastatel seaduslikult Suurbritanniasse, kuid keda hakati dokumentide puudumise tõttu välja saatma.
Tema esimene lubadus oli edendada väärikust ja õiglust.
Samas pälvis ta kriitikat otsuse eest tühistada Shamima Begumi kodakondsus. Begum oli 19-aastane ema, kes liitus teismelisena äärmusrühmitusega ISIS ja tahtis naasta Londonisse.
2016. aastal hääletas Javid Euroopa Liidust lahkumise vastu, kuid hiljem asus Brexitit siiski toetama ja loobus Johnsoni kasuks kandideerimast tooride juhiks.
Javidi nimetamine rahandusministriks oli kooskõlas Johnsoni lubadusega luua mitmekesine valitsuskabinet.
Ökonomistid nägid temas liberaali, kes valdab keerulisi pangandusküsimusi ja saab aru bürokraatia puudustest.
Suurimaks väljakutseks rahandusministrina oli tal aga leida tasakaal oma vabaturumajanduslike vaadete ja Johnsoni lubaduse vahel suurendada valitsuse kulutamist ja langetada samal ajal ka makse.