Soome valitsust lõhestab Kreeka varjupaigataotlejate küsimus

Kreeka Lesbose saarel asuv varjupaigataotlejate laager.

FOTO: ELIAS MARCOU/REUTERS/Scanpix

Soome valitsuses on sel nädalal vaieldud roheliste ridadesse kuuluva siseministri Maria Ohisalo ettepaneku üle tuua Kreekast Soome pagulaslaagrites viibivaid alaealisi noori.

Siseminister Ohisalo sõnul sai Soome Kreekalt abipalve ning siseministeerium asus teemat uurima. «Seal on väga raskes olukorras lapsi. Neil ei ole võimalust arstiabile ja hügieenile. Olen kuulnud, et laagrites magatakse voodikohtade nappuse tõttu vahetustes.»

Ohisalo ei osanud veel öelda, kui palju lapsi võiks Soome tuua. «Siseministeeriumi ametnikud selgitavad välja, mis tingimustel naid lapsi vastu võtta. Loodan, et see küsimus selgub võimalikult kiiresti.»

Keskerakonna juhi ja rahandusministri Katri Kulmuni sõnul arutas valitsus teemat sügisel, kuid Ohisalo ettepanek tuli üllatusena. Keskerakondlasest kaitseministri Antti Kaikkoneni sõnul vajab Keskerakond enne seisukoha võtmist rohkem infot nende laste kohta. Opositsioonis Põlisoomlaste juht Jussi Halla-aho avaldas eile kahtlust, et ilma pereta Soome saabuvad alaealised varjupaigataotlejad on «suure tõenäosusega umbes 17-aastased noored mehed või end nendena esitavad.»

Organisatsiooni National Center of Social Solidarity andmetel on Kreekas 5300 sinna üksi saabunud alaealist varjupaigataotlejat. Neist 8,7 protsenti on alla 14-aastased ning 91,3 protsenti 14-17-aastased. Kõige rohkem alaealisi ehk 42 protsenti on pärit Afganistanist, Pakistanist on 22 protsenti ning Süüriast 12 protsenti. Andmetest ei selgu, kui palju neist lastest on orvud ja kui suur osa kodumaalt lahkunud ilma vanemateta.

Siseministeeriumi rahvusvahelise osakonna juhi Laura Yli-Vakkuri hinnangul võib National Center for Social Solidarity andmeid pidada suhteliselt usaldusväärseks, sest nad teevad koostööd ÜRO pagulasorganisatsiooniga. Kuid Yli-Vakkuri lisab, et Soome peaks saama ise otsustada, keda nad riiki toovad. 

Tagasi üles