Samal ajal kui kantsler Angela Merkel valmistub ametist lahkuma, ei suuda tema erakond otsustada, kas jätkata liberaalsemal kursil või võtta konservatiivsem suund. Samal ajal triivivad edu laineharjal hoopis parem- ja vasakradikaalsed parteid. 

Siin on kiirülevaade Saksamaal toimuvast ja inimestest, kes juba peagi võivad Merkeli asemel Euroopa suurriiki juhtima hakata.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Rohkem kui aasta enne parlamendivalimisi on Saksamaa pühendunud sisepoliitilistele heitlustele ja Euroopa võimsaimalt riigilt pole oodata jõulist tegutsemist välispoliitika rindel. Õhus on painav küsimus, kas liidukantsler Angela Merkel peab vastu ametiaja lõpuni, ja kes temalt viimaks teatepulga üle võtab. 

Sel nädalal teatas Merkeli mantlipärijaks peetud Annegret Kramp-Karrenbauer, et ei kavatse Merkeli asemel kantsleriks saada ja lubas loobuda ka Kristlik-Demokraatlik Liidu (CDU) juhi kohast. Selle teate järel oli kindel, et Saksamaa võimupartei langeb hingeotsingutesse ja võimuvõitlusesse.

Kohe pärast Kramp-Karrenbaueri taandumise teadet tõusis esile küsimus, kas Saksamaa valitsuskoalitsioon üleüldse püsima jääb.

Parlamendivalimised peaksid toimuma 2021. aasta sügisel, aga praegune koalitsioon, mida paljud analüütikud nimetavad ka sundabieluks, püsib vaevaliselt ja iga raputus paneb küsima, kas Saksamaad ootavad ees enneaegsed valimised.