Vähem Venemaad, rohkem Euroopat: Valgevene saab uue vapi

Valgevene vana (vasakul) ja uus vapp.

FOTO: twitter

Valgevenes kavatsetakse muuta riigivappi, et see vastaks rohkem riigi rahuarmastavale olemusele, ütles justiitsminister Aleg Sliževski. Analüütikute sõnul on uus vapp läänelikum kui vana, Nõukogude perioodist pärinev vapp.

«Valmistati ette seaduseelnõu, mis korrigeerib riigisümbolite seadust. See seondub riigivapi kujutise suhtes tekkinud küsimustega,» sõnas Sliževski Minskis pressikonverentsil.

Ta selgitas, et presidendi heraldikanõukogu hindas olemasolevaid sümboleid ja tuli järeldusele, et vapikujutis vajaks viimistlemist.

Ta tõi näiteks vapi kohal oleva selgete tahkudega punatähe. «Heraldikas on üldtunnustatud lähenemisviise, mille kohaselt sümbolid kannavad eri olukordades eri tähendusi. Sellisel kujul, nagu täht praegu vapil on kujutatud, nende selgete tahkudega, seondub see pigem militaarsümboliga ja on sõjaka iseloomuga,» märkis minister.

Samas on Valgevene tema sõnul vaieldamatult rahuarmastav riik, mis hoiab oma erapooletust ega kaalu sõjalist rünnakut mingil juhul mitte mingitel asjaoludel oma poliitika vahendina.

«Seepärast tuleb riigi tähtsaimal sümbolil viia see märk vastavusse meie riigi rahuarmastava olemusega,» selgitas minister.

Samamoodi kavatetakse muuta maakera kujutist vapil. «Seda, kuidas sel on näidatud paralleele ja meridiaane. Sellises reljeefses kujutuses tunduvad nad olevat maakera kohal, mis oleks justkui puuri paigutatud,» märkis ta.

«Sellised nüansid kutsuvad mõnikord esile ekslikke seoseid ja vaieldamatult vajavad parandamist, et vapp oleks teostatud laitmatult ja seda adutaks soodsalt,» võttis Sliževski oma jutu kokku.

Samas on näha ka see, et kui endiselt maakera kujutisel oli näha peamiselt vaid Venemaa, siis nüüd on näha rohkem Lääne-Euroopat ja isegi Atlandi ookeani.

Analüütikute sõnul näitab see muudatus, et Valgevene püüab end kujutada Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel asetseva riigina, kes püüab hoida sidemeid mõlema poolega.

Kaalumisel ei ole Nõukogude-eelse Valgevene ajaloolise vapi Pogonja kasutusele võtmine. Pogonja langeb suuresti kokku Leedu vapiga Výtis ja mis kujutab valgel hobusel tõstetud mõõgaga rüütlit punasel kilbil.

Lukašenko: valgevenelased ei taha Venemaa osaks saada

Venemaa juhtkond teeb vihjeid, et tahaks vastutasuks ühtsete energiahindade eest Valgevene Venemaaga ühendada, ütles Valgevene president Aleksandr Lukašenka kohtumisel Svetlagorski tselluloosikombinaadi töötajatega, edastas uudisteagentuur BelTA.

Presidendi sõnul ei taha ei valgevenelased ega venelased eales seda teed minna.

Lukašenka märkis, et Minskis ja Moskvas jätkatakse tööd lõimumise teekaartidega, kuid lepiti kokku, et riikidevahelisi organeid ei moodustata.

Tema sõnul oli Vene president Vladimir Putin Sotši kohtumisel küsinud, miks Valgevene tahab osta naftat teistest riikidest, kui see on nagunii Vene omast kallim. Lukašenka vastas enda sõnul, et Valgevene üritab tarneid diversifitseerida, et mitte iga aasta viimasel päeval Venemaa ees põlvitada.

Agentuur Bloomberg kirjutas 12. veebruaril Kremli allikaile viidates, et kuu enne kõnet föderaalkogule püüdis Putin Lukašenkat veenda liitriigi lepingut «surnuist üles äratama». 

Kreml on taolised väited tagasi lükanud, nentides vaid soovi lõimumist süvendada.

Tagasi üles
Back