EL-i ametnikud tahavad Liibüa relvaembargot jõustada

ÜRO eriesindaja Liibüas Ghassan Salame, ÜRO peasekretär António Guterres, Saksa kantsler Angela Merkel ja Saksa välisminister Heiko Maas Liibüa konverentsil Berliinis 19. jaanuaril 2020.

FOTO: CHINE NOUVELLE/SIPA/CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Euroopa Liidu ametnikud tahavad liikmesriikidelt mereväelaevasid, millega saaks jõustada ÜRO relvaembargot Liibüale, selgub reedel Associated Pressi käsutusse langenud konfidentsiaalsest kirjast.

Euroopa Liidu välisteenistuse ettepanek näeb ette praegu valdavalt soikus migratsioonivastase missiooni Operatsioon Sophia ümbernimetamist «Operatsioon EL-i Aktiivne Valve».

Enne esmaspäevast EL-i välisministrite kohtumist välja saadetud memorandumis ärgitatakse liikmesriike leppima kokku, kas ÜRO relvaembargo jõustamisest peaks saama missiooni keskne ülesanne. Migratsiooni seiramisest saaks sellisel juhul kõrvaline eesmärk.

Maailma suurvõimud leppisid Liibüale relvaembargo kehtestamises kokku jaanuaris Berliinis toimunud konverentsil, kuid tegelikult on relvade tarne sõdivatele pooltele jätkunud.

«Konkreetsete sammude puudumisel on meil oht, et EL muutub tähtsusetuks ja teised jätkavad Liibüa sündmuste arengu üle otsustamist viisidel, mis ei vasta meie huvidele,» hoiatas EL-i välisteenistus.

«Tõepoolest, relvaembargo selged rikkumised on jätkunud ja viimastel nädalatel isegi sagenenud,» lisas välisteenistus. «Oma huvide kaitsmiseks peab EL tegutsema tõsiseltvõetaval moel, mis toob muutuse ja annab selge sõnumi meelekindlusest.»

Liibüa ühtsusvalitsusele (GNA) lojaalsed väed Tripoli lähistel 2019. aasta juunis. 

FOTO: AFP / SCANPIX

Ettepanek läheb kaugemale EL-i liikmesriikide jaanuarikuisest otsusest relvaembargole keskenduda, kuna nüüd rõhutatakse vajadust eraldada missiooni jaoks laevasid.

Operatsioon Sophia algas 2015. aastal keset pagulaslainet Põhja-Aafrikast Euroopasse. Pingeid põhjustas aga päästetud migrantide ümberjaotamine liikmesriikide vahel ja väideti, et laevastiku kohalolu võib inimsmugeldajaid julgustada. Praegu toimib missioon täielikult õhumasinate ja mehitamata droonide toel.

Ühe Euroopa diplomaadi sõnul on bloki liikmed nõus tugevdama embargost kinnipidamise seiramist, kuid laevade läkitamise osas üksmeelt pole.

Diplomaadi sõnul on laevade Vahemerele paigutamise vastu näiteks Austria. Küsimus tõstatatakse tõenäoliselt ka sel nädalavahetusel Müncheni julgeolekukonverentsil.

Välisteenistuse memos öeldakse, et laevad paigutataks aladele, mis on relvaembargo seisukohast kõige asjakohasemad. Tõenäoliselt on see katse tulla vastu valitsustele, kes pelgavad migrantide päästmist.

«See oleks operatsiooniala idaosas või vähemalt saja kilomeetri kaugusel Liibüa rannikust, kus päästeoperatsioonide tõenäosus on väiksem,» soovitas välisteenistus.

Liibüa langes pärast Muammar Gaddafi kukutamist 2011. aastal kaosesse. Praegu on riik jagatud Tripolist tegutseva ÜRO toetusega ühtsusvalitsuse ja riigi idaosa kontrolliva kindral Khalifa Haftari vahel. Haftari väed alustasid aprillis Tripolile pealetungi.

Türgi, Itaalia ja Katar toetavad Tripoli valitsust, samas kui Araabia Ühendemiraadid, Egiptus, Venemaa ja Prantsusmaa toetavad Haftari poolt.

Tagasi üles