/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/07/01/650342t1haeec.jpg)
Referendum vene keelele teise riigikeele staatuse omistamise üle toimub Lätis 18. veebruaril, teatas täna Läti keskvalimiskomisjon.
Läti korraldab referendumi vene keele üle 18. veebruaril
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskvalimiskomisjon valis hiliseima võimaliku kuupäeva, et kindlustada rahvahääletuse korraldamine ka välismaal.
Kodanikerühma algatatud eelnõu näeb ette Läti põhiseaduse 4., 18., 21., 101. ja 104. paragrahvi muutmist, mida täiendatakse vene keele kui teise riigikeele määratlusega.
Põhiseadusmuudatuste jõustumiseks peavad nende poolt referendumil hääletama vähemalt pooled valimisõiguslikest kodanikest ehk 771 350 inimest.
Referendum viiakse läbi ühel päeval, hääletusjaoskonnad on avatud kella 7st 22ni. Valijate registrit referendumi korraldamisel ei kasutata, seetõttu saab hääletada mis tahes jaoskonnas või tellida hääletusurn koju.
Referendumi algatas Läti äärmusühendus Rodnoi Jazõk (Emakeel), millesse kuuluvad Vladimirs Lindermans, Jevgenijs Ossopivs ja Aleksandrs Gaponenko, esitades septembri algul keskvalimiskomisjonile 12 533 hääleõigusliku Läti kodaniku allkirjad.
Seaduse kohaselt korraldas keskvalimiskomisjon novembris allkirjade kogumise põhiseadusmuudatuse toetuseks. Selle käigus koguti kokku üle kümnendiku viimastel seimivalimistel hääletamise õigust omanud inimeste allkirjad – 187 378 allkirja ehk 12,14 protsendi valijate allkirjad.
Seejärel esitas president vastavalt seadusele muudatused arutamiseks seimile. Andris Bērziņš osutas kaaskirjas, et pakutavad muudatused on vastuolus põhiseaduse alustega. Parlament lükkas muudatused tagasi 22. detsembril.
Läti valitsuserakonnad on kutsunud riigi elanikke referendumil osalema ning hääletama muudatuste vastu.