Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/02/17/12947589t1h700c.jpg)
Mitu Euroopa Liidu riiki tõkestab otsust jätkata Vahemerel bloki mereväemissiooni, kartes, et see õhutab Liibüast Euroopasse pääseda üritavaid migrante, ütles täna EL-i välispoliitika juht Josep Borrell.
Operatsiooni Sophia käivitati 2015. aastal eesmärgiga tõkestada ebaseaduslikku rännet ja jõustada ÜRO relvaembargot Liibüa suhtes.
Eelmisel aastal tõkestas Itaalia missiooni jätkamise kartuses, et see võib veelgi õhutada migrantide smugeldamist. Sõjalaevade naasmisele on vastu ka Austria.
Praegust vastuseisu relvaembargole keskendumisele ja laevade naasmisele juhib just Austria, mis kardab, et sõjalaevad võivad olla sunnitud päästma Euroopasse pagevaid migrante.
Euroopa Liidu välisministrid arutavad Liibüa kriisi tänasel kohtumisel, kuid Borrelli sõnul ei ole erilist lootust Sophia asjus leppeni jõuda.
«Ma ei usu, et me seda täna suudame,» ütles Borrell ajakirjanikele. Ta lisas, et jätkab tööd ja proovib leppeni jõuda ministrite järgmiseks kohtumiseks märtsis.
«Ma arvan, et sellele on vastu rohkem kui üks riik. Kui lõppotsusele läheneda, on paljudel teistel ka mõningat vastumeelt,» ütles ta.
Arvatavasti toetab Austria etteheiteid ka Ungari, mille parempoolne valitsus on migratsioonile karmilt vastu.
Relvaembargo jõustamist peetakse oluliseks vahendiks Liibüa konflikti lahendamisel. Liibüa on praegu jagatud Tripolist tegutseva ÜRO tunnustusega valitsuse ja riigi idaosa kontrolliva kindrali Khalifa Haftari vahel.
Haftarit toetavad riigid nagu Venemaa, Prantsusmaa, Araabia Ühendemiraadid ja Egiptus, samas kui ühtsusvalitsust toetavad Türgi ja Katar.
Maailma suurvõimud leppisid Liibüale relvaembargo kehtestamises kokku jaanuaris Berliinis toimunud konverentsil, kuid tegelikult on relvade tarne sõdivatele pooltele jätkunud.